Seltsi" 5. aastapäeval Lydia Koidula näidend "Saarema onupoeg". Seda päeva loetakse "Vanemuise" teatri ja kogu eesti rahvusliku teatri sündimise päevaks. Samal aastal jõudis lavale ka Koidula "Maret ja Miina ehk Kosjakased" ning 1871.aastal "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola". 1878.aastal valiti August Wiera "Vanemuise Seltsi" laulu-, orkestri- ja näitejuhiks, kes eelistas kergeid vaate- ja laulumänge. Organiseeris käsitöölistest 100- liikmelise poolkutseliste grupi ning juhtis teatrit kuni 1906. aastani. 1906. aastal avati Aia tänaval uus teatrihoone (1903.aastal hävis endine teatrihoone Jaama tänaval) mis valmis Jaan Tõnissoni algatusel ja eesti rahva majanduslikul toetusel ning soome arhitekt Armas Lindgreni projekti järgi. Siit algas "Vanemuise Seltsi" kui Eesti esimese professionaalse teatri ajalugu. 1906. aastal muudeti "Vanemuine" ja "Estonia" ning 1911. aastal Pärnu "Endla" kutselisteks teatriteks
Moliére (JeanBaptiste Poquelin) Majanduslikult kindlustatud, kuna isa ostis endale ordinaarse tapetsiiri ameti. 1637 andis M. vande astuda isa ametisse peale viimase surma, vanaisale see ei meeldi ja lootis, et poisist saab jurist. 16selt läx ülikooli, hakkas tihti tearis käima, '40 andis advokaadi examid. '42 kohtus näitlejanna Madeleine Bejart'iga, ning nüüd hakkas talle tunduma, et teatri jaox sündinud. '43 rikub vannet ja teatab, et ei kavatse isa ametit üle võtta. Asutab poolkutseliste näitlejate trupp ja '44 avataxe "Illustre Theatre", muutis oma kodanikunime ära, et isal häbi ei hakkax. '45 trupp oli raskestes, hakkas lagunema ning M ühines teise rändtearti trupiga, sai selle juhix. '55 lavastati tema 1. teos "Tuulepea". Kuulsust veel ei toonud. Hakkavad esinema Pariisis ja M. kirjutab "Naeruväärsed eputised". Leppis isaga ja '60 andis talle uue vande. '62 abiellus Madeleine'i tütrega (19), hiljem arvataxe, et on hoopis viimase isa
annaabi.ee 
