Metsanurga ,,Ümera jõel". Eestis kujunes ka täiesti uus kunstnikkond. Moodsad kunstivoolud kajastusid ka eesti maalikunstinke loomingus. Kunsti õpiti aga 1919. aastal Tartus avatud kunstikooli nimega ,,Pallas", mille asutajaks oli maalikunstnik Konrad Mägi ja Tallinnas Riigi Kunsttööstuskoolis. Tuntumateks kunstnikeks said Nikolai Triin, Ado Vabbe,Kristjan Raud ja Kondrad Mägi. Ka teatrielu edevnes Eesti Vabariigi ajal. Eestis oli 7 kutselist ja kolm poolkutselist teatrit. Kuulsamad teatritükid on sellest ajast Eesti Draamateatri Hugo Raudsepa ,,Mikumärdit" ja Oskar Lutsu - Andres Särevi ,,Kevade". Kuigi Tallinn oli teatrielu keskuseks, siis kutselised teatrid tegutsesid ka Tartus, Pärnus, Viljandis ja Narvas. Sportki kujunes Eestis populaarsemaks kui varem. Kahekümne iseseisvusaasta jooksul teeniti olümpimängudelt 8 kuld-, 5 hõbe- ja 11 pronksmedalit. Eesti sai kuulsaks suurepäraste maadlejate , maletajate ja laskesportlaste poolest.
Esimesed korraldasid sakslased, juudid. TEATER EESTI VABARIIGI AJAL Teatri ajas hakkas uus ajajärk. Kadus vene aja tsensuur. Riik ja kohalikud omavalitsused hakkasid toetama teatreid. Aegamööda tõusid teatri tehniline ja professionaalne teater. Siiski jäi teater seltsidega seotuks, kuigi oli muututud professionaalseteks. Selts oli tuttav ja kindel organisatsiooniline vorm, mis aitas teatrit ülal pidada. Eesti Vabariigi ajal oli u 10 täis- või poolkutselist teatrid. Lisandusid Viljandi ja Ugala teatrid. Poolkutselised olid Võru Kannel, Säde, Kuressaare ja Rakvere. Poolkutselises teatris olid kutselised näitlejad ja ka asjaarmastajad. Kutselises ainult kutselised näitlejad. Rakvere teatrihoone sai ainukeseks uueks teatrihooneks. Silmapaistvamad teatrid olid Estonia Tallinnas (juhtiv teater nii muusika kui ka sõnateater). Uus draamajuht oli Ants Lauter. Tema ajal kujuneski Estoniast juhtiv teater
annaabi.ee 
