edasi pöörlevasse trummelreaktorisse. Reaktoris toimub põlevkivi orgaanilise aine termiline lagunemine tub tehnoloogilises koldes õhu lisamisega. Saadud tuhast eroimaldatakse jämedateraline osa, mis uuesti kasutatakse soojuskandjana põlevkivi reaktoris. Poolkoksi termooksüdeerimisel auru- ja gaasiseguks. See lahutatakse separaatoris tahkest faasist (poolkoksi ja soojuskandja segust) ja suunatakse kondensaatorisse. Separaatoris lahutatud poolkoksis sisalduva orgaanilise aine termo-oksüdeerimine tekkivad gaasid suunatakse utilisatsioonkatlasse järelpõletamisse. Sealt väljuvad suitsugaasid suunatakse läbi puhastusseadmete atmosfääri. 4 Joonis 3.Galoter tööprotsessi põhimõtteline skeem TSK tehnoloogiline protsess algab põlevkivi ettevalmistamisega sõelumine, purustamine, kuivatamine
kuulub EL-i prügiladirektiivis ohtlike jäätmete kategooriasse. (Põlevkivi poolkoks - poolkoks kui ohtlik jääde, 2017) Poolkoksi kustutamisel ja laialiuhtumisel on Kohtla-Järvel aastas kasutatud ligi 500 000 m3 erisugust reostunud vett. Tonni poolkoksi kustutamisel kasutatakse 0,80,9 m3 enamasti õlitustatud, kuid fenoole, benseeni jm. sisaldavat vett. Põlevkiviõliga reostunud vee kasutamine poolkoksi kustutamisel suurendab madalmolekulaarsete ohtlike ainete sisaldust poolkoksis ja nõrgvees. Poolkoksi mäele suunatakse aastas ka 100 000 m3 reoveesetet, mis lisab pinnaveele orgaaniliste ainete ja üldlämmastiku koormust. 6 Poolkoksi veekasutus on tugevalt reostanud tööstusterritooriumi ja jäätmevälja alust ning neid ümbritseva ala Ordoviitsiumi veekompleksi põhjavett 0,30,5 km ulatuses jäätmemäest
annaabi.ee 
