on erkroosa. Koduroti karv on läikivam ja hoiab rohkem keha ligi. Kodurott võib kergesti peremeest hammustada. Unest üles äratatud kodurott lööb äratajale kõhklemata hambad kätte. Õnneks on KODUROTT tal rändrotiga võrreldes pisemad kihvad ja nõrgem hammustus. Indias Karni Mata templis peetakse kodurotte pühadeks loomadena. Külastajatelt oodatakse, et nad toovad rottidele toitu, ja neil on keelatud jalanõusid kanda, et nad kogemata rottidele peale ei astuks. See on maailma ainus poolkodustatud kodurottide asurkond. ROTT KUI PÜHA LOOM Koduloomana peetakse rändrotte. Rotid on inteligentsed loomad, neid saab õpetada nagu koeri. Paljudes riikides tegutsevad rotikasvatajate ühingud, mis olemuselt sarnanevad koerakasvatajate ühingutega. Rändrotte ka ROTT KUI KODULOOM aretatakse. HUVITAVAD FAKTID Kodurotid olid antiik- ja keskajal peamised katku levitajad. Rotid hoolitsevad oma haigete ja vigastatud liigikaaslaste eest. Neile, kes endale ise süüa
tumedamad põhjapõdrad. Väikesed vasikad on ühetoonilised pruunid või hallikaspruunid, ainult Lõuna-Siberis leidub neil piki selga suuri heledaid tähne. Ulukpõhjapõder on levinud Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja taigavööndis. Viimasel ajal on areaali lõunapiir nihkunud tunduvalt põhja poole. Näiteks on need loomad täiesti kadunud Soomest ja Rootsist, kus neid asendavad vabalt peetavad poolkodustatud põhjapõdrad (porod). Norras on ulukpopulatsioon veel säilinud mägedes. Euroopas on umbes 50 000 ulukpõhjapõtra ja Põhja- 5 Ameerikas umbes 650 000. Omal ajal elas neid aga Kanadas ja Alaskas umbes 3,5 miljonit. Selle liigi kunagine lausaline leviala meie territooriumil on katkenud paljudeks isoleeritud osaareaalideks; suurim neist paikneb Taimõril. Kokku arvatakse meie maal elavat umbes 800 000 ulukpõhjapõtra, neist