mõru kivipuravik, väike maatäht. Putukad, Eestis domineerivad: mardikalised, liblikad, lutikalised,kahetiivalised. Käristaja. Linnud: talvike, punaselg-õgija, kadakatäks. Muu loomastik: halljänes, rebased, nirk, kärp, nastik. 4) Läänemeri on maailma suuruselt teine riimveekogu (madala soolsusega veekogu), üldpindalaga ligikaudu 415 000 km². Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. Sügavus- keskmine sügavus on vaid 55 meetrit samas kui suurim sügavus küündib 459 meetrini. Läänemeri on palju madalam, kui enamik maailma meresid. . Läänemere vesi on riimvesi (e. soolakas vesi, mille soolsus jääv vahemikku 0,5 -18) : Läänemere vee keskmine soolsus on alla 10 , samal ajal kui ookeanides on soolsus umbes 35 . Soolasisaldus on suurim Taani väinades ja väheneb põhjapoole minnes. Veevahetus-
ning Soome laht. Keskosa moodustabAva-Läänemeri, mida eraldavad põhjaosast Saaristomeri ja Ahvenameri. Ava-Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Ava- Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. *Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Läänemere lõunaosa võivad tõsiselt mõjutada kliimamuutuse tulemused, näiteks merepinna taseme tõus ja tormide sagenemine, mis võimendavad erosiooniprotsesse. Meretaseme tõusu kompenseerib Eestis osaliselt maapinna kerkimine. Eesti rannajoonel võib näha mitmesuguseid kaldatüüpe ja rannikuelupaiku. Lõunas, Pärnu lahe ümbruses, võib leida laiu liivarandu. 9.2
annaabi.ee 
