1. liikuv tempo,energiline iseloom 2. aeglane, rahulik,lüüriline, kujutab variatsiooni 3. tantsulisem iseloom 4. finaallõpetab sümfoonia,kõige liikuvam osa, rõõmus iseloom AVAMÄNGinstrumentaalmuusika teos sümfoonia orkestrile, ühe osaline,iseseisev teos SONAATklassikaline 3 või 4osaline instrumentaalteos, esitab soolopill, klassikalise kuju sai alles Motzardi,Beethoveni loomingus 1. kiires 2. aeglane 3. kiire või poolkiire INSTRUMENTAALKONTSERTühele solistile ja orkestrile loodud mitme osaline teos,arenas välja 18.saj. teasel poolel 1. kiire sonaatkaks algusosa. esimest mängib orkester,teises liitub solist 2. aeglane,lüüriline,laulev 3. kiire,särav,rõõmus PRELÜÜDeelmäng fuugale,võib esineda ka omaette iseseisva teosena FUUGApolüfoonilise mitmehäälsuse tähtsaim muusikavorm. 1. ekspositsioonteemade tutvustamine 2. töötlusteema arendamine 3
ülesehitust. A. Vorelli viiuli sonaadid 17. saj lõpust nt olid süiditaolised tsüklilised, D. Scarlatti klaveri sonaadid aga kaheks liigenduvalt 1-osalised. Klassikalise kuju sai sonaadivorm alles Viini klassikute J.Haydni ja W.A. Mozarti loomingus. Sonaati esitab soolopill, millele võib kaasneda saade. Osad on oma isel.erinevad ja tavaliselt sellises järgnevuses: 1) allegro (kiire); 2) adagio, lento või andante (aeglane); 3)allegretto, menuetto või scherzo (poolkiire). Sonaat algab sissejuhatusega, millele järgneb peateema c-mollis. Kõrvalteema aga es-mollis. Järgneb töötlus, kus toimub teemade töötlemine erinevates helistikes. Repiis algab peateema esitamisea alghelistikus, millele järgneb kõrvalteema f-mollis. Sonaadi I osa lõpetab kooda.
4. Coda- kinnitav lõpposa Sonaat-allegro vormi kasutatakse mitmete erinevate zanride puhul, reeglina mitmeosalise teose ühe osa vormina. Neist tähtsamad on sonaat, instrumentaalkontsert, keelpillikvartett, sümfoonia. sonaat- kolme- või neljaosaline instrumentaalteos, mille esimene osa on reeglina sonaat-allegro vormis Kujunes välja Viini klassikute J. Haydni ja W. A. Mozarti loomingus. Osad: 1. Allegro (kiire) 3. Allegretto, Menuetto või Scherzo (poolkiire) 2. Adagio, Lento või Andante (aeglane) 4. Allegro või Presto (väga kiire) 1. Sissejuhtatus 2. Peateema c-mollis, kõrvalteema es-mollis 3. Töötlus (teemade töötlemine erinevates helistikes) 3. Repriis (peateema esitamine alghelistikus, järgneb kõrvalteema f-mollis). 4. Coda- lõpetab I osa sümfoonia- 4-osaline suurteos sümfooniaorkestrile Kujunes välja 18. Saj Saksamaal. Täiuslikkuseni viisid Viini klassikud J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven.
,,Muusikasõnastiku". Ekspositsioon sonaadivormid I osa, milles esitatakse teemad Töötlus sonaadivormi püsimatu helistikuga ja vastavalt ka pingestatuma väljendusega keskosa. Repriis heliteose algmaterjali kordav vormi osa Sonaat teos ühele soolo pillile, levinud klaveril Kammersonaat:3; kiire-aeglane-kiire; 1-2 soolo pilli, viiul+klaver Instrumentaalkontsert: 3; kiire-aeglane-kiire; 1soolopill+sümfooniaorkester Keelpillikvartett: 4; kiire-aeglane-poolkiire-ülikiire; 4keelpilli, tsello,viola Avamäng: 1; kiire sümfooniaorkester Sümfoonia: 4; kiire-aeglane-menuett-kiire; sümfooniaorkester Klassikaline orkester kujunes välja Mandhailis Lääne-Saksamaal Pillirühmad klassikalises orkestris: keelpillid tsello, viiul, viola; puupuhkpillid flööt, oboe, fogot; vaskpuhkpillid trompet, metsasarv, tromboon. C. P. E. Bach oli J. S. Bach poeg ning oli õpetajaks Haydnile ja Mozardile ning eelkõige klaveri õpetaja Beethovenile
annaabi.ee 
