Soodsatel tingimustel võib harilik mänd kasvada 40- 50 meetri kõrguseks ning tüve läbimõõt võib küündida 1,5 meetrini (Laas 1987). Viljakamatel kasvukohatüüpidel võib harilik mänd saavutada 30 meetrise kõrguse juba 70 aastaselt (Sibul 2007-2010). Teadaolevalt kasvab maailma kõrgeim harilik mänd Eestis Põlvamaal ning puu pikkuseks on mõõdetud 48,6 m (Teder 2016). Noores eas ja puistus kasvades on võra koonusjas, kuid vanemas eas muutub poolkerajaks või vihmavarjutaoliseks. Hariliku männi tüvi on vähese koondega ning silindri kujuga. Puistus kasvanud puud on kõrgelt laasunud ning tüve alumises osas kaetud rõmelise pruunikashalli paksu korbaga. Tüve ülemine osa on kaetud punakasoranži või oranžika kestendava koorega. Alumised oksad hakkavad kuivama juba 8-10 aasta vanuselt ning okste armid hakkavad kinni kasvama alles 40 aastaselt (Laas 1987). KOKKUVÕTE Sain teada, et harilik mänd on Eestis enimlevinud puuliik
Esineb sageli hulgaliselt, moodustades puhaskogumikke. Risoom peenike, roomav, harunenud. Vars püstine, harunemata, neljakandiline, paljas ja läikiv, 15-40 cm kõrge. Lehed asuvad männases, sageli 8-kaupa. Lehed 3-5 cm pikad, 7-15 mm laiad. Õisik on varre tipus, õied väikesed 4-6 mm läbimõõdus, valged, neljahõlmalise krooniga. Õitseb mais ja juunis. Viljaks on kaksikpähklike, mis laguneb kaheks poolkerajaks osaviljaks. Kasutamine: kogu taim on kumariini lõhnaga, eriti närtsinult. Kumariini sisalduse tõttu on kasutatud teatavate alkohoolsete jookide nn. maijoogi maitsestamiseks ja tubakatoodete aromatiseerimiseks. Ka toidutaim salati ja juurvilja lisandiks. Hea meetaim. Sobib kattetaimeks varjulistesse kohtadesse. SALU-SIUMARI Actaea spicata. Nimest: Actaea taime nimi Pliniusel, spicata päine. Sugukond tulikalised.
annaabi.ee 
