Räpina mõisa tall-tõllakuur Hoone on heas seisukorras. Hiljuti lõppesid restaureerimistööd. Tall-tõllakuur rekonstrueeriti eesmärgiga muuta see loomemajanduskeskuseks (Räpina vald. 2012). Hoone on ehitatud 19-nda sajandi keskel ning ümberehitatud 1975. aastal. Pikk, maakivihoone, millel enne ümberehitust 1975. aastal on olnud 7 pealt kõrge kaarega sissepääsuust. Avade ümbrused olid ajastule omaselt raamistatud tellistega. Hoone poolkelpkatust on kõrgemaks ehitatud, et kasutada hoonet nõukogude ajal aianduskooli sööklana. Vaatamata suurtele ümberehitustele on maakivist kehand säilinud algses mahus ja algsel kujul. Räpina mõisa aednikumaja Räpina mõisa aednikumaja on ehitatud 20. sajandi algul. Aednikumaja on ühekorruseline puidust keldrikorrusega hoone. Puitlaudisel on krohv. Hiljem on hoonet juurdeehitusega pikendatud. Hoone on kaetud viilkatusega. Hoonele on iseloomulikud arvuka ruudujaotusega aknad. Seinu
19.saj lõpus hakati rehielamut väljastpoolt katma ka laudvoodriga. Eluruumid ja laudad ehitati korraliku kivivundamendi peale. Hoogustus lubimördi kasutus, ühes sellega kiviseintega lautade, tallide, keldrite jt hoonete ehitamine. Lõuna-Eestis püstitati 19.saj lõpust alates ka mõningaid kivi- või saviseintega hooneid. Samal ajal hakati Lõuna-Eestis katuseid õlgede asemel katma laastudega ja varsti ka sindlitega. Uus kattematerjal võimaldas teha ka viil- või poolkelpkatust. Hakati pöörama tähelepanu ka elamute ja aitade välimusele. Kandenurki, tugiposte, murispuude ja sarikate otsi kaunistati mitmesuguste lõigetega jne. Eluruumide välisukse ette ehitati madal viilkatusega trepikoda, algselt pigem lahtised, katus toetas sammastele, uuemad tehti kinnised, sageli suurte klaasakendega. Kõige rohkem muutus rehielamuehitus. Propageeriti rehielamute paremaks muutmist ja eriti korstnate ehitamist
annaabi.ee 
