vajadusi ja soove. Kõne abil antakse põlvest põlve edasi inimkonna kogemust, mis on tihedalt seotud rahvuse ja kultuuriga. Õppides keelt, hakkab inimene järjest rohkem osa saama teisest kultuurist ning õpib end identifitseerima oma emakeelest erineva keelega ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Sageli kardetakse, et kakskeelsus võib pidurdada lapse arengut, vähendada tema sõnavara ja selle all kannatab tema kooliküpsus seda teeb hoopis poolkeelsus. Poolkeelsus on kahe keele mõjuväljas kasvanud inimese võimetus väljendada end selgelt kummaski keeles. Poolkeelne indiviid ei tunneta vaimsete seoste peensusi, kuna need on talletunud keeles ja neid väljendatakse kõne kaudu; ta kasutab halvasti abstraktseid mõisteid ja ei suuda nähtusi teoreetiliselt mõtestada; või ei oska ta ennast väljendada ega vestluskaaslastele arusaadavaks teha. Väljenduseks on sõnade takistatud valik,
1978. Hakati Eestis välja andma põrandaalust kroonikat "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis" 1978. vahetati parteijuhi kohal välja J.Käbin Ametikohale kinnitati Moskva- meelne K. Vaiono 1978-1982- Uusvenestusaeg 1978. a detsembris võttis EKP Keskkomitee vastava üleliidulise määruse alusel vastu otsuse - algas aktiivne v.k kasulikkuse propaganda. Tekkis kakskeelsus (vene keelt rääkivatel muulastel polnud kohustust eesti keelt osata) ning poolkeelsus (hästi ei osata kumbagi keelt) 1979-Balti Apell. Eesti,Läti,Leedu vabadusvõitlejate avalik kiri NSV Liidu, Saksamaa LV,SaksamaaDV jt riikide valitsusele ning ÜRO peasekretärile. 1980.aasta sügisel toimusid noorsoorahutused (Venestussurve teravdas ohutunnet , et rahvuskultuur on määratud hääbumisele). Elavnes intelligentsi protestivaim 1980 a. oktoobris-novembris koostati grupi haritlaste poolt "Avalik kiri Eesti NSVst". See adresseeriti keskajalehtede toimetusele
Hyltenstam 2006: ikkagi ei jõua täiskasvanuna alustanu päris samale tasemele; kriitiline periood on pigem sujuv langus alates vanusest 6–7 Kakskeelse lapse ema peaks jääma ainult oma keele juurde, mitte kasutama lapsega rääkides teist keelt. keeled ja hoiakud mitmekeelses ühiskonnas 1. lisav kakskeelsus -laps on positiivne mõlema keele suhtes 2. lahutav kakskeelsus - lapsele meeldib see keel, mis ühiskonnas on. Oma keele suhtes vaenulik (nt eestlaste laps Soomes) 3. poolkeelsus - suhtub halvasti mõlemasse keelde ja ei oska kumbagi korralikult 4. ükskeelsus - ei meeldi teine keel, ainult emakeel Kakskeelsuse tagajärjel tekivad keelekontaktid, keel võib surra või võivad tekkida pidžinid ja kreoolid. Kakskeelsete inimeste kõnes on tihti koodivahetust: mitme eri keele (koodi) kasutust samas vestluses.(nt eesti-vene: võ kodaniki?) Koodivahetus Koodivahetuse põhjusi: - lünga täitmine (ei tule sõna meelde) - päästiksõna vallandab teise keele
annaabi.ee 
