2.Sissejuhatus Kursusetöö põhieesmärk oli uurida Kadrina Valla mullastiku seisundit kolmes erinevas keskkonnas (põllumaal, rohumaal ja metsas). Uurida on vajalik selleks, et saada aru ja näha milline on selles piirkonnas mullastiku seisund, ning mida tuleks nende maade harijal või omanikul edaspidi arvesse võtta. Et lähemalt mõista, milline on seisund teatud mullastikul, tuli kaevata kolm sügavkaevet ning iga sügavkaeve lähedale 8 poolkaevet. Seejärel analüüsida sügavkaeve igat horisonti ja poolkaeveid eraldi. Mullastiku seisundi määramine andis omakorda tudengile võimaluse saada kogemusi mulla omaduste ja horisontide arusaamisel, analüüside läbiviimisel, taimestiku ja mullastiku seoste loomisel, fauna ja taimestiku mõju mulla struktuurile. 3 3.Metoodika Kolm kaevet viidi läbi Lääne-Virumaal, Kadrina Vallas. Esimene mis oli rohumaa
Tartumaal, Konguta vallas, Karijärvel. Labidaga kaevati auk, mille üks sein oli vertikaalne ning millele langes päikesevalgus, teine sein jäeti trepikujuliseks. Vältimaks mullahorisontide segunemist tõsteti kõigi horisontide mullad erinevatesse hunnikutesse. Kõik välipraktika käigus tehtud sügavkaeved olid üksteisest võimalikult erinevad - üks põllul, üks rohumaal ning üks metsas. Lisaks tehti iga sügavkaeve kohta kaheksa poolkaevet ehk huumushorisondi sügavune (u 30 cm) kaeve ringis ümber sügavkaeve (u 5m kauguselt). Kõikide kaevete kirjeldamiseks kasutati muldade väliuurimise raamatut, labidat, mõõdulinti, portselankaussi, süstalt, 10%-list soolhapet, universaalindikaatorit, vihikut, joonlauda, vett, mobiili ja paberümbrikuid. Sügavkaevetel ja huumusringis mõõdeti mulla horisondi tüsedus, pH, lõimis ja keemine, täiendavalt leiti huumusprotsent ning hinnatakse muldi ehk määratakse boniteet. Lõimise