Muusikatehnika arengujoon Grammofon -on seade heli taasesitamiseks heliplaadilt. Esimese Plaadikujulise andmekandja oluline eelis oli võimalus hõlpsalt koopiaid valmistada ja plaatide masstootmist korraldada. samuti lihtsustus seadme ehitus, sest langes ära vajadus nõela etteandemehhanismi järele. Ent erinevalt fonograafist oli grammofon ette nähtud üksnes helisalvestise esitamiseks. Esitatav heli muutus puhtamaks ja tugevamaks selle tõttu, et helivõngete taktis ei muutu mitte vao sügavus (nagu fonograafis), vaid selle rõhtsihis looklemise sagedus (vastavalt heli kõrgusele) ja amplituud (vastavalt heli tugevusele). Grammofonis libises nõel eboniit- või sellakplaati pressitud spiraalses vaos, mille lainelisus jäljendab helivõnkeid. Magnetofonid Paralleelselt mehaanilise helisalvestusega tegi esimesi samme ka elektromagnetismil põ...
mida hakati edaspidi arvutites kasutada. (Vikipedia) 1.1.4 Püsimälu Püsimälu ehk ROM on mälukiip, kuhu salvestatakse käsud ning andmed säilivad seal alaliselt. Need salvestatakse sinna kiibi valmistamisel ja neid ei saa muuta. Püsimälu kasutatakse personaalarvutite juhtprogrammide, välisseadmete kontrollerite ja muu sellise talletamiseks. Neid leidub ka printerites, videomängudes ja teistes süsteemides. (vallaste.ee) Kõige lihtsamat tüüpi ROM on sama vana kui pooljuhttehnoloogia ise. Püsimälu liik, mida inglise keeles nimetatakse Mask ROM-iks, koosneb aadressisisendist ja andmete väljundist. Andmed on füüsiliselt kodeeritud ning seetõttu saab seda programmeerida vaid valmistamise ajal. PROM, mis leiutati 1956. aastal, lubab kasutajal programmeerida selle sisu vaid ühe korra. 1971. aastal leiutati EPROM, mida sai ultraviolettvalguse käes korduvalt programmeerida.1983. aastal leiutati EEPROM, mida kasutatakse kiipide puhul ning seda saab korduvalt kustutada ning
moodustades tsoone: valentstsoon on elektronidega täidetud; juhtivustsoon on (isolaatoris) täitmata või (metallis) osaliselt täidetud; keeultroonis (bänd gap) elektronid paikneda ei saa. Metallis pole kõrgeima valentstsooni ja madalaima juhtivustsooni vahel keelutsooni, mistõttu elektronid saavad liikuda kogu metallitüki ulatuses. Dopantide e lisandite lisamisega saab keelutsooni tekitada täiendavaid elektrone või “auke”, mis teevad võimalikuks kogu tänapäeva pooljuhttehnoloogia. 13. PEATÜKK KEEMILINE KINEETIKA Reaktsiooni kiirus väljendab, kui kiiresti lähteainet ära kulutatakse või produktid tekivad. Reaktsiooni keskmine kiirus. Defineeritakse kui reagendi (lähteaine) kontsentratsiooni muutus mõõdetavas ajavahemikus: (all). Sõltub üldiselt ajavahemikust, mille vältel vaatlus tehti. [R] [R]t2 – [R]t1 t = t2 – t1 R tarbimise keskmine kiirus = - [R]/ t kandilised sulud tähistavad vastava aine (R) kontsentratsiooni.
annaabi.ee 
