Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire ...
4)sõltumatu gaaslahendus - gaaslahendus, mis säilib ka ilma välise ionisaatorita Sõltuv gaaslahendus gaaslahendus, mis välise ionisaatori mõju lakkamisel katkeb 5)põrkeionisatsioon nähtus, kus elektronid saavutavad nii suure energia, et ioniseerivad neutraalse aatomi 6)termoemisioon nähtus, kus kõrgel temperatuuril kuumutatud katood kiirgab välja elektrone 7)pn-siire kahe erineva juhtimisliigiga pooljuhi kontakt. KASUTATAKSE voolu alaldamiseks. 8)POOLJUHTSEADMED: 1.pooljuht diood-kasutatakse voolu alaldamiseks; 2.transitor ehk pooljuht triood-kasutatakse ka voolu alaldamiseks; 3.termistor-kasutatakse temp. mõõtmiseks voolu kaudu. 9)faraday seadus: J=q/t q=Jt , saame et m=kq m=kJt m-eletroodile sadestunud aine mass (kg) q-elektrilaeng (C) J-voolutugevus (A) t-aeg k-elektrokeemiline ekvivalents (iooni mass/iooni laeng ehk kg/C)
palju kordi suurem aparaatidele ettenähtud voolutu gevusest ja seadmed hävivad ülekoormuse tõttu. Häving ei piirdu üksnes plahvatuse lähedal olevate elektriseadmete purunemisega, sest magnetvoo muutus indutseerib voolu ka elektriliinides ja plahvatuse mõju liigub kaugele. Kahju tekitab ka indutseeritud voolutugevuse hääbumine, sest sellega kaasneb samuti suur magnetvoo muutus ja induktsioonvool. Tundlikemad on elektromagnetilise pommi suhtes pooljuhtseadmed, mis töötavad milli- ja mikroamprilistel voolutugevustel (selliste seadmete hävitamiseks piisab ka töötava mikrolaineahju ukse avamisest). Mootorid ja trafod on palju töökindlamad, kuna neis on voolutugevus ka tavaliselt suur. Elektromagnetilises pommis kasutatakse ülijuhtidest tehtud pooli, milles tekitatakse lühiajaliselt voolutugevus umbes 106 A (välgus on tavaliselt voolutugevus 20 kA). Nii suurel voolutugevusel hävivad ka juhtmed pommis endas. Teiseks võimaluseks
keelutsooni kõrgemale juhtivustsooni. Valentsitsooni jäävad augud. Auk imiteerib positiivset laengukandjat. 5. Dielektrikus on keelutsoon lai (5-10eV) ja soojusenergiast ei piisa juhtivuselektronide tekitamiseks. 6. Pooljuhtide elektrijuhtivust tõstab lisandite kasutamine. Need on doonor- ja aktseptorlisandid, mis vastavalt lisavad või haaravad valentselektrone põhiaine aatomitest. Diood Kõik pooljuhtseadmed omavad kihilist struktuuri. Pooljuhtaine kihid on difundeerunud üksteisega. Difusioonipiirkonda nimetatakse pn-siirdeks. Ühe siirdega erineva juhtivusega pooljuhtainest moodustatud liitstruktuur ongi diood. Diood toimib voolule ventiilina. Ühes suunas juhib selline seade voolu hästi,teises suunas peaaegu üldse mitte. Tõkkekihi tekkimine. P-pooljuhis on palju auke, n-pooljuhis aga elektrone. Laengukandjate erinevus hakkab läbi siirde rekombineeruma.
ajal tekkiv tugev elektronide voog, inimestele kui ka seal teenivatele ra- mis omakorda tekitab tugeva elektri- huvalvejõududele. Võib juhtuda, et välja. Elektromagnetimpulss viib ri- niisugune allikas satub prügimäele, vist välja elektri-, side- ja mitmesugu- kust see rändab kas metallikokkuostu sed elektroonikaseadmed (antennid, või elanike kätte. Tagajärg on inimes- juhtmed, pooljuhtseadmed), mistõt- te saadud suured kiirgusdoosid. Kui tu sõjaväevarustusele on kehtestatud keegi leiab ilma valveta radiatsioo- eraldi elektromagnetimpulsile vastu- niohumärgiga seadme (joonis 10.1), pidavuse nõuded, sestap on seadmete peab sellest kiiresti eemalduma ning hind kõrge. helistama hädaabinumbril. Samal ajal tuleb ohutult kauguselt (vähemalt Et tänapäeval ei ole tuumarelva ra-