mähiste lülitust ning sellele vastavat nimipinget. 2)Lüliti ühendatakse kolme faasi vahele. 3)Mootori kiirust saab reguleerida voolu peale andmisega. Mootori voolu piiramiseks, sujuvaks kiirendamiseks ja aeglustamiseks on traditsiooniliselt kasutatud reostaatkäivitust ja reostaatpidurdust. Samuti saab reostaate kasutada mootori kiiruse reguleerimiseks. Reostaatkäivitus, -pidurdus ja -reguleerimine olid valdavalt kasutusel pooljuhtmuundurite eelsel ajal, mil masina toitepinge ja/või sageduse reguleerimine oli seotud suurte raskustega. Alalisvoolumasina reostaatkäivitust, -reguleerimist ja -pidurdust võimaldav lülitus on näidatud joonisel 4.8. Mootori ankruahelasse on lülitatud takistid R1, R2 ja R3. Ankruahela summaarne takistus . Mootori käivitusvool on pöördvõrdeline ankruahela takistusega. suma a +++= RRRRR 321 = RUI sumaaa . Takistuse suurenemisel
4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise
probleenr ide tį]1 'ĮlS1 al]liseks. @ T. Leļrtla , 1999 ' [email protected] o TTÜ eļektl'ia_ianrite ja jõrrelektroonika iristitutrt, 1999' Kopli 82, ialļirrrr, 70412 Tei. 620 37C0, 620 3102, 620 3104 @ Flesti Molitz Hert.nann Jacobi Selts. 1999. ISBN 9985-69-016-8 Ttij tttikikoda. Koskl a 2l9,'faĮļirrrr Teļ. 552 10_5 O TaļĮinna Tehnikaįįlikooli elektriajarnite ja jõuelektroonika irrstitttLrt 1. SISSEJUHATUS 1.1. Pooljuhtmuundurite ajaloost Į952 Esitrrese gernraanuim-jõudioodi valnristanrine firmas Genetaļ Electr.ic ļ953 EsinreserärritransistorivalmistatninefirnrasTexaslrlstrunrent 1956 Tįįristor'i ļeirrtarnine USA teadļase Joļrrr Moļli juhtirrrisel 1951 Firttla Sienrens valnristas Saksa Raudteele (Detrtschen Burrdesbaļm) maailnra esitrrese ränidioodalaldiga veduri E 800l ļ964 Pirlsiļair"rsnrodtlĮatsiooni põliirrrõtte kasutuselevõtt sagedusnlltltndurites
Isaac Newton Jõupooljuhtmuundurid on elektriajamite parimad juhitavad toiteallikad. Nende põhilisteks omadusteks on töökindlus praktiliselt piiramatu väljundvõimsuse juures ja head dünaamilised näitajad. Tänu pooljuhtide tehnoloogia kiirele arengule viimaste aastate jooksul on võimalik tõhusate pooljuhtmuundurite kasutamine suurema võimsusega mootorite juhtimiseks. See puudutab eeskätt jõupooljuhtlüliteid, signaaliprotsessoreid ja mikrokontrollereid ning pooljuhtseadiste juhtlülitustega vahetult ühendatavaid loogikalülitusi. Asünkroon-, sünkroon- ja alalisvooluajamid eristatakse neis kasutatava mootori tüübi järgi asünkroonmootorid, sünkroonmootorid või alalisvoolumootorid.
etteantud kujuga impulsspinget või loendada sündmusi. Kõiki neid tehteid saab sooritada programmi järgi, kuid alati pole see otstarbekas, sest see kulutaks palju protsessori aega ja muudaks tarkvara keerukaks. Näiteks juhul kui protsessor genereerib teatud ajavahemikku, ei saa teda kasutada muudeks teheteks. Seepärast muudab programeeritav taimer arvuti või juhtraali töö ratsionaalsemaks ning võimaldab ühe protsessoriga juhtida korraga mitut protsessi või seadet. Pooljuhtmuundurite tüürimisel on peamine etteantud viivituse, kestuse ja sagedusega tüürimpulsside moodustamine. Vajalik lähteinfo saadakse arvutilt, mis väljastab muunduri juhtimiseks kahendkoodis juhtsõna. Türistormuundurites alustatakse viivituse moodustamist hetkel, mil võrgupinge läbib nulli. Sel momendil tekitab sünkroniseerimislülitus impulsi, mis käivitab türistoride tüürnurka moodustava taimeri. Viivituse lõppemisel moodustatakse tüürimpulss, mille toimel türistor avaneb. Mitme
annaabi.ee 
