kiirgus on monokroomne (ühevärviline) ja koherentne, mispuhul elektromagnetlainete faasidevahe püsib muutumatuna. Valguskiirguse tekkimiseks laserdioodis on vaja, et rekombinatsioone koos kvantide ehk footonite eraldumisega toimuks rohkem kui kvantide neeldumisi. Selleks tuleb siirde piirkonnas luua pöördhõive. Seda võib saavutada laengukandjate intensiivse sisestamisega heterosiirdesse (nagu see toimus esimestes pooljuhtlaserites 1960. aastatel). Kirjeldatud tingimustel tekibki valguskvante rohkem kui neid neeldub, mille tulemusena siirde tasapinnas leviv valguslaine võimeneb, s.t tema amplituud kasvab. tulekuga pooljuhtlaserid on oluliselt edendanud arengut Informatsioon ja Optoelektroonika Technology, et nüüd, see on praegu kõige kiiremini kasvav valdkond optilise side, mis kõige tähtsam, oluline allikas laser kiudoptilised side. pooljuhtide laser koos madala kaotus
tekitab optilise võimenduse. Peegeldumine kristalli otstelt tekitab kristallist optilise resonaatori (samas võib resonaator olla kristallist väljaspool). Dioodlaserid on väikseimad (kiirguri mõõtmed umbes 0,1 mm), ökonoomseimad (kasutegur on 50%) ning kasutatavaimad nüüdislaserid (üle 90% aastas toodetavate laserite arvust 1990. a. andmetel). Pooljuhtkiirguriga lasereis võib ergastiks olla ka elektronikimp (näiteks laserteleviisori ekraanis). [3] Pooljuhtlaserites kasutatakse töötava ainena näiteks galliumarseniidi GaAs, kaadmiumsulfiidi CdS, indiumarseniidi InAs või tsinksulfiidi ZnS. [2] Injektorlaseris tekib pööratud jaotus pn-siirdel. Tema võimsus on temperatuuril 4 K pidevreziimis kuni 10 W, aga toatemperatuuril impulssreziimis 100150 W. Elektronikimbuga ergastatava pooljuhtlaseri keskmine võimsus on umbes 1 W, aga tippvõimsus võib olla isegi 1 MW. [2]
hakkab see kiirgama valgust. Kiirguvad footonid saavad energiat elektronide ja aukude rekombineerumisest. Rekombineerumisel langeb elektron kõrgemalt energiatasemelt madalamale valentsitsooni ja see vabastabki energiat. Valgusdioode kasutatakse kaasajal indikaatoritena, kuna nad tarbivad tavalistest lampidest oluliselt vähem energiat. Valgusdioode võidakse kasutada ka lihtsamate tekstide ja numbrite esitamiseks automaatikaseadmetes või mõõteriistades. Samuti on ka väikesemõõtmelistes pooljuhtlaserites kasutuses valgusdioodid. Transistorid Transistor koosneb kahest järjestikusest vastupidisest pn-siirdest. Transistor koosneb kahest ühendatud dioodist. Transistori tööpõhimõte seisneb selles, et ühele siirdele
Põhiliselt eraldatakse maakidest. Lihtainena hõbevalge, väga „särav” raske met. , erakordselt pehme ja plastiline. Reag.: hapetega- aeglaselt, veega korrodeerub õhu juuresolekul aeglaselt. Halogeenidega Cl2 ja Br2-tav toatemp-il I2 -ga kuumutamisel. Toodet. Pb-Zn ja Sn jääkidest, metallina eraldatakse In lahustest elektrolüüsiga. Saamine keerukas ja en.mahukas, st on toodang väike. Ühendid: In2O3-eriklaasides, raadiotehn., InSb ja InAs-„öisenägemise seadmetes”, Inp- pooljuhtlaserites, valgusdioodides., In(lihtaine)- Ge ja Si tähtis lisand, kergsulavate sulamite komponent Biotoime: In ja In ühendid on mürgised, eriti sissehing. Kahjulik maksale ja põrnale.In lahustuvad ühendid ärritavad nahks, silmi, limaskesta. Tallium(Tl) – Av. Spektraalanalüüsiga W.Crookes 1861, eraldas puhtal kujul 1862. Meenutab ühepoolt leelismetal. teislt pliid. Tootmises levinum kui Ga või In.. Loodusel küllaltki haruld. ja hajut. OM: sinaka läikega hallikasvalge met
- Eutektil. sulam Ga - In – tuumareaktorites - termomeetrites (kasutatavad vahemikus 30 … 2230ºC) - kuid praktiliselt kuni 1200ºC - kergsulavad sulamid (sulamistäpid: Ga - In 16(C, Ga - In - Ag 14,5 oC, sulam 62% Ga, 25% In, 13% Sn + 5ºC, kui lisaks veel Zn + 3ºC) - kasutatakse lisandina pooljuht-omadustega Ge-le ja Si-le aukjuhtivuse suurendamiseks - Ga intermetallilised ühendid Sb ja As-ga on ise pooljuht-omadustega, GaAs kasutatakse ka pooljuhtlaserites (kasutegur 80% – väga suur) - Ga lisand klaasimassis (Ga2O3 kujul) võimaldab saavutada kõrget murdumisnäitajat ja infrapunavalguse läbilaskvust Radioisotoopi 72Ga (poolestusaeg 14,2 tundi) kasutatakse luuvähi diagnostikas 3.4.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Ga - helehall sinaka läikega metall, ülikergsulav, pehme Ei ole väga “helkiv” metall: sulas olekus peegeldab tagasi 88% langevast valgusest (tahkelt vähem) sellegipoolest
annaabi.ee 
