* Spearman-Browni valem näitas sõltuvust küsimuste arvust * Põhimõtteliselt on iga testi võimalik väga kõrge reliaabluseni tõsta (nt suurendades küsimuste arvu 20lt 220ni), aga küsimus on selles, et mille arvelt ja kas see on otstarbekas? * Iseenesest ei ole kõrge Cronbachi alfa veel 'hea testi' kinnitus, kui test on väga või liiga pikk Kuidas mõjutab kasutatud meetod ehk reliaabluse liik testi reliaablust? * Sisereliaabluse näitaja on tavaliselt kõrgem kui poolitusmeetodi reliaablus või kordustestireliaablus. Miks? * Väga erandjuhul võib olla aga ka vastupidi. Mis juhul? 19. Milline on ligikaudne reliaabluse tase eri tüüpi testidel? * 0.95 - mõõtmisvigu praktiliselt ei ole * 0.90 - standardiseeritud intelligentsuse grupitestid - kõrge-keskmine reliaablus * 0.85 - standardiseeritud võimete testid - kõrge-keskmine reliaablus * 0.80 * 0.75 - valikvastusega eksamitestid - keskmine-madal reliaablus * 0.70 - ratingu skaalad * 0
midagi muud, kui seda, et mingi soovimatu faktor on põhjustanud tulemustes ettearvamatut variatiivsust. Need kõrvalmõjud tuleb viia nii minimaalseks kui võimalik (Näiteks katsetingimuste võimalikult konstantseina hoidmisega - mida saab väga hästi teha näiteks arvutieksperimentides), ja sellega mõõtmise reliaablus tõuseb. Reliaabluse liike: A) Testimeetodi puhul: -kordustesti reliaablus -paralleeltesti reliaablus -poolitusmeetodi reliaablus. B) Statistiline reliaablus näitab, kuivõrd on tulemus tingitud juhusest (kui suur on tõenäosus saada antud tulemus juhuslikult). Järeldavas statistikas kasutatavate meetodite ja testide abil leitakse, kas katse erinevate tingimustes saadud tulemuste erinevus on statistiliselt usaldusväärne. Kui erinevus on nii suur, et tema juhusliku saamise tõenäosus on väiksem kui 0,05 e. 1/20 (mis on
annaabi.ee 
