järgmiste põhimõtete arvestamine: 1. Reguleerimine toimub nõrgema poole huvidest lähtuvalt, s.t. õigusnormid kaitsevad eelkõige tarbijate huve. 2. Tarbijaõigus on üldiselt imperatiivse iseloomuga. Tarbijat kaitsevad sätted võivad kehtestada tarbija kaitse miinimumstandardi. Sellisel juhul on määratletud tarbija kaitse materiaalõiguslik miinimumbaas, milles madalamas õiguste mahus ei ole lubatud kokku leppida poolimperatiivsed normid. Nt VÕS § 62 + ESS § 96 lg 1 Täisimperatiivsete õigusnormide korral on täielikult keelatud seaduses sätestatust erineval viisil kokku leppida. Nt VÕS § 62 lg 1 p 7. 3. Tarbijaõiguse norme võib pidada interventsiooni ehk sekkumisenormideks. 4. Tarbijaõigusele on iseloomulik erinevat tüüpi kaitsevõtete rakendamine. Kaitsevõtted on ennetavad ja tagantjärele korrigeerivad võtted. 5
takse TsÜS-i. § 2. Sätete kohustuslikkus Käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse kohta sätestatust töötaja kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tü- hine, välja arvatud, kui töötaja kahjuks kõrvalekalduva kokkuleppe võimalus on käesolevas seaduses ette nähtud. 1. Paragrahv 2 kehtestab põhimõtte, mille eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poo- le kaitse. TLS sätted on poolimperatiivsed ehk poolkohustavad, mis tähendab, et seaduses sätestatust ei või töötaja kahjuks kõrvale kalduda, välja arvatud juhtudel, kui töötaja kahjuks kõrvale kalduva kokkuleppe võimalus on seaduses sõnaselgelt lubatud. Tegemist on erisät- tega VÕS § 5 suhtes, mille kohaselt on pooltel alati lubatud seaduses sätestatust erinevalt kokku leppida, kui normist kõrvalekaldumine ei ole seadusega otsesõnu keelatud või ei tulene sätte olemusest. 2
annaabi.ee 
