saa lubada, et ks kergemeelne vrgutaja rvib temalt poja, rvetades nii perekonna au. Ta nuab Violettalt Alfredost loobumist. Violetta loobub oma nnest armastatu tuleviku nimel. Kusjuures ta teab tpselt, et tal ei ole enam kaua elada jnud. Noorte armastus saab traagilise lpu. 5 1 5 4 3 4 5 Ooperi lbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt phineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel. Poolilmadaam Violetta sureb lavastaja tahtel valges voodis nagu ausammas iseendale- psti seistes, inglitiivana valgete siidiribade vahel, lalt tuleva helenduse poole sirutudes. Kurtisaan lheb taevasse. Ooperi tekst rgib selget keelt: mdav seksuaalsus on ph, ainult lpmatu passiivsus, askees, ohverdamine, kannatused, haigus ja surm vivad seda lunastada. Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja leval hoiab.Mehed vaid jlgivad mngu, mistavad hukka, annavad andeks.
suvilasse Tivolis rajada sama templi koopia, kus loomulikult ilutses ka nimetatud skulpturaalne kompositsioon 2 glüptoteek ruum v hoone, kus hoitakse skulptuure; pinakoteek ruum v hoone, kus hoitakse pilte 3 hetäär haritud ja sotsiaalselt tunnustatud prostituut, ülalpeetav naine Vana-Kreekas; hetäärid olid vallalised naised, kes oma ilu ja haritusega teenisid elatist meeste ahvatlemisega; sama elukutse esindajate kohta on hiljem kasutatud ka sõnu poolilmadaam, kurtisaan 4 Diogenes Sinopest (u 412 323) küünikute koolkonna filosoof, kes elas legendi järgi vaadis, oli äärmiselt vähenõudlik 5 saatür kitse pea ja sabaga kiimaline olend vanakreeka mütoloogias; Praxitelesel teravate kõrvadega ilus nooruk MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Oletame, et Phryne sündis a 370 eKr. Mitu aastat tagasi ta sündis? 2. Phryne oli elukutseline hetäär. Mida see tähendab? 3. Phryne olevat soovinud kord end Aleksander Suurega võrrelda
järgi) - nn. "kuulus kolmik". "Trubaduuris" on vastandatud mustlased (metsosoprani roll Azucena, tema arvatav poeg tegelikult krahvi poeg Manrico (tenor) --, ja omakasupüüdlik, reeturlik noor krahv di Luna (tegelikult Manrico vend). Manrico ja krahv di Luna on rivaalid ka armastuses mõlemad armastavd Leonorat. "Traviatas" on peateglane Violetta n-ö "langenud naine" (it keeles la traviata), poolilmadaam, kelle ennastohverdav armastus vastandub Pariisi seltskonnaelu tühisusele ja kodanlikule võltsmoraalile, mida esindab Violetta armastatu Alfredo isa Germont. Paljudest järgnevatest ooperitest nimetaksin "Maskiballi" (peategelane Rootsi kuningas Gustav III) 1859 ja "Don Carlost" (Schilleri tragöödia järgi) 1867, viimane on kirjutatud Pariisi Opéra'le pr. suure ooperi (grand opéra) stiilis ( ja pr. keeles, hiljem valmis ka itaaliakeelne variant).