Poliitiline korrektsus Koostas: Daniel Vasetski 12d Mida tähendab poliitiline korrektsus? Poliitiline korrektsus on mõiste, mis tähistab mõtteviisi, keelepruuki ja poliitikaid, mis püüavad vältida vähemusrühmadele või muudele huvirühmadele potentsiaalselt solvavaid väljendeid, stereotüüpe ja eelarvamuslikke hinnanguid. Poliitilise korrektsuse teke 20. sajandi teine pool USAs Feministlik ja rassivastane liikumine Liberaalse vasakideoloogia mõjul Poliitiline korrektsus Konservatiivide vastasseis poliitilisele korrektsusele Ingliskeelse ja Skandinaavia kultuuriruumi mõjul jõudis ka Eestisse Näiteid poliitilise korrektsuse kohta Puuetega inimesed erivajadustega inimesed Neeger mustanahaline Gei homoseksuaal Veel näiteid ...
üldilme. Kreeta-Mükeene e. Egeuse kultuur- vanim tsivilisatsioon Euroopas (2000-1100 a. e.Kr.) Nimetus tuleb, sellest et kõrgkultuuri keskusteks olid Kreeta saar ja Mükeene Kreeka mandril. Minoiline e. Minose kultuur Mükeene kultuur Kreeta saarel(2000-1400 e.Kr.) Kreeka mandril(1600-1100e.Kr.) Mõlemad olid lossikultuurid, kuna lossid olid majandus-, usu- ja pooliitilise võimu keskused. Kultuuri kandjaks. Teadmata etnilise päritoluga rahvas Kreeklaste esvanemad:indoeurooplased Nimetus Kreeta kuninga Minose järgi Tuntuima lossi:Mükeene järgi Lossid Kindlustamata,nende ümber paiknesid Losse ümritsesid kiviplokkidest Rahvarohked linnad "kükloopsed" müürid Mõlemad kultuurid olid mõjutatud Egiptuse ja Ees-Aasia kõrgkultuuridest
Viikingid ja nende kultuur · Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased, kes mitme sajandi jooksul rüüstasid ja vallutasid maid, rajasid kaubulinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid