organ, reuma, laviin, röövik, kilpkonn, kristlane, täheldama jpt), rikastades sellega oluliselt kaasaegset eesti kirjakeelt. Aastail 18481849 avaldas Kreutzwald uues kirjaviisis viis annet rahvavalgustuslikku kuukirja "Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on". Kreutzwaldi eeskujuks olid Peter Hebeli rahvaraamatud ning Johann Weberi "Das Pfennig- Magazin". Populaarteadusliku informatsiooni jagamise kõrval toetas Kreutzwald kuukirjas emakeelset haridust ja halvustas poolharitud kadakaid, kes emakeelt salgavad. Küllalt tugev oli ka Kreutzwaldi isiklik mõju rahvusliku liikumise tulevastele liidritele, eriti Jakob Hurdale. Kreutzwaldi elutööks kujunes Faehlmanni poolt visandatud rahvuseepose "Kalevipoeg" kokkupanek. Tugevalt mõjutas "Kalevipoeg" kasvava rahvusliku haritlaskonna kujunemist, sisendades paljudele usku eesti rahva tulevikuväljavaadetesse. Laiematele hulkadele jäi "Kalevipoeg" aga esialgu suhteliselt tundmatuks
KLASSIDE JAOTUS (vt Chambers 1995: 34-48) MIDDLE upper (UMC) omanikud, direktorid, inimesed päritud varandusega (wealth) CLASS middle (MMC) spetsialistid, täidesaatvad direktorid/ juhatajad (executive (MC) manager) lower (LMC) pool(semi)professionaalid, madalamad direktorid WORKING upper (UWC) madalamad (upper) ametnikud, haritud käega töötajad CLASS middle (MWC) poolharitud (semi-skilled) käega töötajad (WC) lower (LWC) harimatud töölised, hooajatöölised Kõrgklassi inimesi (eriti suure varanduse ja privileegidega) ei vaadata, sest neid on väga vähe ja nad ei allu oma keelelises käitumises standarditele. Algul püüti teha klasside jaotust väga formaalseks ja täpseks. See oli kooskõlas 1960. aastate sotsioloogia formaliseerimise tendentsiga. Hiljem leiti, et tegelikult jäävad piirid ikka osalt intuitiivseks
annaabi.ee 
