läänetorn (selle ülaosa pärineb arvatavasti 18. sajandist). Lääneportaali kroonib ehisviil -vimperg, kus nissides paikneb 15 figuuri. Keskmist, Troonivat Kristust (20. sajandi koopia) ümbritsevad eest-palujatena Maarja ja Ristija Johannes ning 12 apostlit. Tegemist on Viimsepäeva kohtule osutava nn. deesise grupiga. Vimpergi tipp lõikub neliksiirudes peadefriisiga, mis jätkub ka külglöövide seinte ülaosas. Kõrgemal on tornifassaadil poolfiguuride friis, markeerides kesklöövi kõrgseina omaaegset kõrgust ja kujundust. Kõige rikkalikumalt olid aga kujundatud interjöörid, eelkõige kesklööv. Säilinud on sellest paraku ainult riismed. Neljatahuliste piilarite tüvestel paiknes baldahhiinide all rida figuure, millele täna osutavad ainult suured maharaiutud tellisplokid. Piilari-kapiteelidel kõrvuti taimemotiivide ja heraldiliste liiliatega näeme arvukalt mitmesuguseid fantastilisi lindlohesid.
sokkel päädib faasitud glasuurkivisimsiga ning see jätkub kooriruumis. Võidukaare palendid on samuti ääristatud faasitud pilt 2 tellistega, kuid seevastu kaaretsooni raamib mandelvööt. Võidukaare tipust natuke kõrgemal kulges kolmikkaarses raamistuses poolfiguuride friis. Koori põhjaküljel paikneb kahevõlvikuline käärkamber. Ruume ühendavast ukseavast viib müüritrepp käärkambri pööningule. Käärkambril on ristvõlvid, mille roideprofiiliks on kaksikmõigas. Võlvkonsoolideks on terrakotapead, mis ilmselt sellises positsioonis pole kavandatud. Ruumi keskelt leiti sekundaarse küttekolde kohal varasema suitsulõõri säilmed. Võimalik, et tegemist oli keskaegse kaminaga. Käärkambri alla on kelder, kuhu pääseb pikihoone kirdenurgast
annaabi.ee 
