00.00 . Loendusküsimustik oli varasematest märksa põhjalikum, esimest korda uuriti täpsemalt ka inimeste elamistingimusi, loendades eluruume ja -hooneid. Andmete töötlemiseks telliti Pariisist kaks spetsiaalselt rahvaloenduse jaoks konstrueeritud arvestamismasinat, mille tööajaks kavandati 22 tundi ööpäevas. 17 000 loendaja kogutud andmete töötlemise aeg vähenes masinate abiga kaks korda pooleteisele aastale. Rahvaloenduse korraldamine Rahvalugemist juhtis Keskbüroo , kes hoolimata vähesest ajast , jõudis põhjalikult tutvuda Euroopa tähtsamate riikide loendusmetoodikaga ( Riigid : Saksamaa , Prantsusmaa , Inglismaa , Holland , Belgia , Itaalia , Hispaania , Taani , Soome ja Venemaa ) Loendusprogrammi arutamiseks loodi ja kutsuti kokku Riigi Statistika Nõukogu . Eesti Vabariigi rahvaloendus aastal 1934 Rahvaarv 1 126 413 Eestlaste osatähtsus 88% Linnaelanikke 31%
aastal. Johan Laidoner (18841954), Eesti kindral; sõjavägede ülemjuhataja Vabadussõjas ning aastail 1924 ja 19341940 16 EESTI SÕJAAJALUGU Riigikaitse Eesti Vabariigis 19201940 Pärast Vabadussõja lõppu demobi- liseeriti Eesti sõjavägi järk-järgult. Kehtima jäi üldine sõjaväeteenistuse kohustus, mille kestust lühendati esi- algu kahelt aastalt pooleteisele aastale maavägedes, hiljem enamikus väelii- kides ühele aastale. Eesti sõjavägi koosnes maa-, mere- ja õhuväest. Rahuaegne koosseis ei üle- tanud 13 000 meest. Maaväes oli 1940. aastal neli diviisi, kuhu peale jalaväe kuulusid soomusautode ja -rongide, suurtükiväe-, tanki-, side-, pioneeri- ja ratsaväeüksused. Mereväe arenda- Anton Irv (18861919), Eesti ohvitser, mise suurimaks saavutuseks sai kahe kapten; soomusrongide ülem; langes
annaabi.ee 
