nime ette koos järjekorra nr. Alkadieenid- küll. CH'd, mol 2-kaksiksidet, teised üksik. Alküünid - küll. CH'd, mol 1-kolmikside, teised üksik. (1 sigma ja 2 sidet) CnH2n-2 Omadused: NB! Liitumine, side katkeb 2. järgus, kuna molekulis 2 sidet. a)H2-ga b)HG-dega *Nim-c-aat. arvu järgi, millele lisatakse lõpp -üün. jne... *Aromaatsed CH'd ehk Areenid- eriliik CH'sid, mille mol pole 1- ja 2-sidemeid, vaid on erilised pooleteisekordsed sidemega nn aromaatsesidemega. Kõige tuntum ja lihtsam on BENSEEN C6H6 Molekuli ehitus: Aromaatses üh. võib-olla ka mitu benseeni ringi,arom.sidet, neist püsivamad 5. või 6. ben.ring. üh. Bensifüreen: *Looduses esineb vähe, saadakse kivisöe tööt. ja nafta leiukoht. Mitme B-ringinga leidub tubakasuitsu, diis.küt.suitsus ja liha-kala grillimisel- need on gantsorogeensed e. vähitekitajad *Füüs. om- värvusetu vedelik, vees ei lahustu, on ise hea lahusti mitm. org
20 aminohappe struktuurid – [Pilt]. Liigitus kõrvalahela omaduste alusel – aminohapete kõrvaahelad võivad olla kas mittepolaarsed, polaarsed, aromaatsed, positiivse laenguga (aluselised) või negatiivse laenguga (happelised). Aminohapete neelduvus UV alas Kondensatsioonireaktsioon – liitumisreaktsioon, mille käigus eraldub vesi. Nt. aminohapete, suhkrujääkide jms liitumine üksteisega. Resonantsstruktuur – ühend või tema osa, kus esinevad nn. pooleteisekordsed sidemed; “liikuvad” elektronid, mis liiguvad kas mööda tsüklit ringi või kahe lähedal oleva elektronegatiivse aatomi vahel (keskel vähem elektronegatiivne aatom) vms. Asjaga seotud sidemed on lühemad kui “normaalsed” üksiksidemed, kuid pikemad kui kaksiksidemed. Sidemete mõõtmise järgi on võimalik resonantsstruktuuri tuvastada. Nt. peptiidside. Hüdrolüüsi reaktsioon – sideme lõhkumine reaktsioonil veega, mille tulemusel molekul lõigatakse kaheks.