Kerged beebid kohanevad kergelt ning huvituvad uudsetest olukordadest. Rasked beebid ärrituvad kergesti, ei kohane hästi, on häiritud uutest olukordadest. Aeglaselt reageerivad beebid vajavad rohkem aega kohanemiseks, vähem aktiivsemad. 3. Esimese eluaasta jooksul toimub väga intensiivne areng ja kasvamine, füüsiline ja motoorne areng on väga olulised. Väikelapseeas (esimesed kaks eluaastat) hakatakse juba ka iseseisvalt kõndima (üldiselt pooleteiseaastaseks saamiseni) , kaheaastased juba kõnnivad, jooksevad jms. Koolieelikueas täiustub ka motoorne areng ning võib sooritada juba keerulisemaid tegevusi nagu saapapaelte kinnisidumine, joonistamine jms. 6. kuni 11. eluaastal jätkub koordinatsiooni areng ning õpitakse kirjutama jms. Alates 10.-12. eluaastast kiireneb tüdrukute kasv, poiste kasv hakkab kiirenema 12.- 14. eluaasta paiku. Sel ajal kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus
uusi oskusi ja mõisteid, saada aru ümberringi toimuvatest sündmustest, kasutada mälu sihipäraselt ja täpselt ning lahendada väiksemaid probleeme. Lapse teisel ja kolmandal eluaastal kasvab iga päevaga tema arutlusvõime. uutest mõistetest arusaamine ja probleemide lahendamise oskus. Ta muutub tublimaks mõtlejaks ja õppijaks. Mõned peamised muutused: · Kujundlikkus. Kuni pooleteiseaastaseks saamiseni ei osanud laps kujundlikult mõelda: ta mõtles ainult reaalselt näha olevatest asjadest, kui objekt asus eemal, valmistas sellest mõtlemine talle raskusi. Teise eluaasta keskel olukord muutub, laps hakkab mõtlema kujundlikult ning see suurendab tohutult tema õppimisvõimalusi. · Tähelepanu. Õppimine tähendab mingile infole keskendumist nii kauaks, kuni see arusaadavaks muutub. Imiku tähelepanu on heitlik, teise eluaasta lõpuks aga hakkab laps oma
Tööaja korraldusele kehtestab reeglid tööandja, millest teavitatakse töötajat töölepingu sõlmimisel. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt arvatakse töötaja tööaja hulka: 1) vaheajad, mis antakse suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul; 2) rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aeg sünnituseelseks läbivaatuseks ja 3) last rinnaga toitvale emale lisavaheaeg rinnaga toitmiseks kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaeg lapse rinnaga toitmiseks antakse emale iga kolme tunni järel kesutsega iga kord mitte alla 30 minuti. Valveaja puhul on töötaja ja tööandja kokku leppinud, et töötaja on tööandjale kättesaadav tööülesannete täitmiseks väljaspool tööaega. Valveaja eest tuleb töötajale maksta tasu, mis ei või olla väiksem kui 1/10 kokkulepitud töötasust. Kuit tööaeg langeb ööajale, maksab
annaabi.ee 
