Eelkõige võivad hädavajadused olla mitmesugused avariilised olukorrad N: vee avarii- tulekahju; samas peab tööandja ka hädavajaduse puhul lähetuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ja hindama, kas tema hädavajaduses antud korraldus või käsk ei kahjusta liigselt töötaja huve ja õigusi. Saladuse hoidmise kohustus: VÕS reguleerib käsunduslepingu puhul käsundi saaja saladuse hoidmise kohustust. Silmas tuleb pidada seda, et saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolete kokkulepet, kuna selline kohustus tuleneb seadusest. Töötaja peab teadma, millise teabe saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, seetõttu peab tööandja selgelt ja arusaadavalt määratlema, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis-või ärisaladuse hoidmise kohustus. Kuna töötaja saladuse hoidmise kohustus tuleneb seadusest, ei pea tööandja töötajale saladuse hoidmise eest maksma täiendavat tasu. Saladuse hoidmise kohustuse
faktilise koosseisuga ning kui nad on omavahelises seoses, siis teha lõppjäreldus selles õigusnormis ettenähtud õigusliku tagajärje osas. See on sarnane süllogismile. Kas S on üks T-juhus, kujutbki endast subsumeerimisprotsessi. Subsumeerimine on tihedalt seotud õigusnormi ,,mõttest" arusaamisega. Seaduse keel on tema olulisimas osas abstraktne ja koosneb mõistetest. Elulisi asjaolusid, mille üle poolete vahel erimeelsused puuduvad, peab kohtunik käsitlema tõestena. 1.2. Tõlgendamisel põhinevad otsustused. Tõlgendamine on tegevus, mille abil tõlgendaka uudab tema jaoks probleemitekitava õigusnormi teksti arusaadavaks. Tõlgendamise vajadus tuleneb sellest, et kaks õigusnormi võivad siduda sama elulise asjaoluga õigusliku tagajärje, mis teineteist välistavad. Ülesanne on välistada normide omavaheline vastuolu