domineerivad redutseerivad omadused; kui positiivne, domineerivad oksüdeerivad omadused. REDOKSREAKTSIOONI KULGEMINE redoksreaktsioon kulgeb spontaanselt siis, kui Gibbsi vabaenergia muut on negatiivne ΔG<0 ΔG = -zFΔE ; z – tasakaalustatud reaktsioonis liidetud (loovutatud) elektronide arv (sõltub koefitsentidest) ΔG – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis ΔE – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. F= e ·NA =96485C·mol−1 Faraday konstant ΔG<0 siis, kui E oksüdeerija – E redutseerija > 0; st reaktsioon kulgeb spontaanselt kui E oksüdeerija > E redutseerija Kui redokspotentsiaalide vahe on väiksem kui 0,1...0,2 pole spontaansus kindlalt määratud ja kulgemise ulatus sõltub oluliselt tingimustest. _______________________________________________________________________________________________
zF a red E redokspotentsiaal, aoks/ared oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° standardpotentsiaal, x/y astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad). Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. -G = zFE , G Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, E redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1
zF a red E – redokspotentsiaal, aoks/ared – oksüdeeritud/redutseeritud vormi aktiivsus, E° – standardpotentsiaal, x/y – astendajad (reaktsioonivõrrandi kordajad). Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. -∆G = zF∆E , ∆G – Gibbsi energia muutus redoksreaktsioonis, ∆E – redokssüsteemide (poolelementide) redokspotentsiaalide vahe. Metallide korrosioon, korrosioonitõrje korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel elektrokeemiline korrosioon – toimub metalli ja elektrolüüdilahuse piirpinnal, koosneb: metalli oksüdeerumisest (anoodprotsess) ja depolarisaatori redutseerumisest (katoodprotsess). Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused VI. Aatomiehitus 1
meetod. Näit. Na dikromaadi taandamine vesinikperoksiidiga hapus keskkonnas. 2) Redokspotensiaalid ja reaktsiooni suund. Redoksreaktsiooni suund on määratud temas osalevate elementide elektrokeemiliste potensiaalidega (E), mis on standardelemendist ja antud elemendist koostatud elektrokeemilise elemendi (nn. galvaanilise elemendi) elektromotoorne jõud. Elektrokeemiline element koosneb kahest poolelemendist (neis mõlemis on üks konjugeeritud redokspaar), milledel toimuvad poolelementide reaktsioonid, näit Zn 2+ + 2e- Zn E = -0,763 27 Cu 2+ +2e- Cu E = 0,337 Siin ja allpool käsitleme taandavate poolreaktsioonide potensiaale (Ered ,pane tähele: elektron liitub). Kirjutades neid reaktsioone vastupidi,s.t. oksüdeeriva poolreaktsioonina (Eox ,.Zn annab elektrone ära), siis potensiaal muudab märki: näit.
annaabi.ee 
