· Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Ioonsabaga Hale-Bopp'i komeet. Tiirlemine · Komeetide tiirlemisperiood võib Päikesesüsteemi siseosades hiidplaneetide, eelkõige Jupiteri ja Saturni, külgetõmbe mõjul märgatavalt muutuda. · Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Oorti pilv Astronoomide hinnangu järgi moodustab umbes 10 triljonit komeeti Oorti pilve, tohutu sfäärilise pilve, mis ümbritseb meie Päikesesüsteemi. Pilv on uskumatult suur, läbimõõduga ligi 7,6 miljon miljonit kilomeetrit. Iga komeet tiirleb omaenda orbiidil ümber Päikese. Kuiperi vöö
vaid paarkümend kilomeetrit. Lähenedes Päiksele, hakkab selle kiirgus komeedi tuuma sulatama see hakkab aurama, eritama gaasi ja tolmu. Kiirgusrõhk ja päikesetuul puhuvad tuuma ümbritseva aurupilve sabaks, mis on alati suunatud Päikesest eemale. Saba koosneb ülihõredast gaasist, kuid veelgi hõredamas planeetide vahelises ruumus on hästi vaadeldav. Komeedid tiirlevad ümber Päikse ellipsikujulisel orbiidil, mis ulatub planeedisüsteemist kaugele välja. Kuni poolekauguseni lähematest tähtedest, arvatakse olevat palju komeete, mis tiirlevad aeglaselt ümber Päikese ja moodustavad nn. Oorti pilve. Meteoriidid Meteoorkeha, mille läbimõõt on suurem kui 1 kilomeeter, nimetatakse asteroidiks. Meteoor on tavaliselt tolmukübeme kuni rusika suurune. Meteoriitidel on korrapäratu kuju. Neil pole teravaid nurki, sest atmosfääri õhusurve on nad siledaks lihvinud
annaabi.ee 
