Poeemi nimikangelane on mässaja, kes valib õnne asemel kannatuse, kuid tema mäss on egoistlik. Deemoni katse oma ülevust säilitades üksildusest välja murda on traagiliselt lootusetu. Poeemi konflikt ei seisne negatiivsete ja positiivsete kangelaste vastandamises, vaid üldinimlike probleemide tõstatamises ja mõtes-tamises. On küsimusi, millele ei saa üheselt vastata, ja olukordi, mille traagilisus avaldub ühel ajal nii hukkamõistus kui poolehoius nende kangelaste suhtes. Poeemi "Mtsõri" (1831-1839) peategelase olemuse määrab kättesaamatuna tunduv igatsus kodumaa järele. Mägilaspoiss, kelle Vene väed on lapsepõlves vangi võtnud, kasvab üles kloostris, kus ta unistab kodukandist, vabadusest ja sõjamehe vaprast elust. Ta põgeneb äikese ajal mägedesse. Kloostrikasvatus annab end tunda: harjumata mägedes seiklema, eksib ta teelt ning jõuab haavatuna ja nälga surevana tagasi samasse kloostrisse, kust on põgenenud.
nimetanud unustuse sajandiks. Ja Lääne tsivilisatsiooni progressimüüt on põgenemine iseenda paradoksaalsuse eest. Kaplinski suhe elutõega rajaneb valgustatud skepsisel, mida ta tunnistab enesele kõige lähedasemaks ("Usk on uskmatus", lk 69). See tähendab loobumist kindlast usust (jumalasse, mammonasse, rahasse, turumehhanismi, ideoloogiatesse, filosoofilistesse doktriinidesse) ja "hoidmist tõe poole tõe enda pärast" ("Usk on uskmatus", lk 63). Aga isegi selles poolehoius ei tohiks Kaplinski meelest vältida tunnistamast, et ei teata vastuseid. Kaplinskile endale näiteks jääb mõistatuseks, miks kahekümnendal sajandil, aatomi ja bioloogiasajandil on "inimene osutunud nii vastuvõtlikuks manipulatsioonidele, püüdnud nii meeleheitlikult põgeneda vabaduse eest, mida ta samas meeleheitlikult on taga nõudnud ja mille pärast palju verd ja pisaraid valanud" ("Usk on uskmatus", lk.38). Janu
annaabi.ee 
