. Kõrgeim Kuninga poolt riigiametnik määratud asehaldur. kohapeal Aadli Liivimaa omavalitsus- rüütelkond, mille organ kõrgeimaks esindusorganiks oli maapäev. Muud Vana-Pärnu liideti iseloomuliku Uus-Pärnuga üheks d tunnused linnaks; Valga sai 1584 linnaõiguse. 7 Üritati alustada alade “poolastamist “ ja katoliikluse taastamist (e vastureformatsioon i). Tartus asutati Jesuiitide 1583 kolleegium, mille raames avati gümnaasium ja tõlkide seminar.
Rootslased ja taanlased sõlmisid rahu, ning Saaremaa jäi Taanile. Kui Poola kuningaks sai Stefan Batory, algas ulatuslik tegevus Venemaa vastu. Poola ja Venemaa sõlmisid 1582a. Jam Zapolski vaherahu, millega Liivimaa läks Poola valdusesse. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Eesti kolme kuninga valduses Liivi sõjaga oli Eesti kolme erinevad võimu all. Põhja- ja Lääne-Eesti kuulus Rootsile, Liivimaa alad Poolale ning Saaremaa Taanile. Liivimaal alustas Batory poolastamist: saadeti omad ametnikud, kõrgeimaks määrati asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada.
Vabastamise riigimaksudest, 2) Kohtupidamise õigus oma talupoegade üle, 3) Maa- alad koos talupoegadega. Kujunes välja suurmaavaldajate ehk magnaatide kildkond. Kujunes välja Raada, millel oli nõuandmise funktsioon ja heakskiitev organ. Raada kui ülemkoja kõrvale kujunes 15. sajandi lõpust ka alamkoda ehk Seim, milles olid kõik ülikud. Kazimieras toetas õigusreformi ja hariduse edendamist, soodustas suuresti Leedu kultuurilist läänestamist ehk poolastamist ja katoliseerimist. 16. sajandil täienesid kapiitlid leedulastest vaimulikega. Kaotliiklus sai Leedus väga mõjukaks poliitiliseks ja kultuuriliseks jõuks, mis kiirendas läänestumist. Leedu Liivi sõjas - 1557. aastal sõlmiti sõjaline liit Leedu ja Liivi ordu vahel (varasemalt oli sõlmitud Posvoli leping Poola ja Saksa ordu vahel). 1561. aastal sõlmiti Vilniuses leping, millega ordumeister Kettler ja Riia peapiiskop koos vasallidega tunnistasid end Leedu suurvürsti vasallideks
annaabi.ee 
