Pruunsütt iseloomustab kõrge niiskussisaldus, madalam süsinikusisaldus ja kõrgem hapnikusisaldus võrreldes kivisöega. Pruunsüte alumine kütteväärtus on 10,5 15,9 MJ/kg. · Kivisöed on kõrge tuhavaba massi ülemise kütteväärtusega ja lendosade sisaldusega üle 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse kõrge diapasoon(9-50%). Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus on 29-33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus ulatub 20- 30 MJ/kg. · Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, millede lendosade sisaldus on 2-9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiididest eralduvate lendosade mahulise hulga poolest. Antratsiitide põlevaine koosneb enamasti süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiidide omadused erinevad vähe. Antratsiite liigitatakse tükisuuruse järgi. 12. Põlevkivi. Eesti põlevkivielektrijaamades kasutatava kütuse üldiseloomustus. Keemilis- mineraloogiline koostis. Kasutamine.
ja lendosiste sisaldusega Vl > 9%. Neid iseloomustab lendosiste sisalduse suur diapasoon 9...50%. Termilisel lagunemisel enamik kivisöe liike paakub, välja arvatud kivisöed lendosiste sisaldusega Vl>45% (nn pikaleegilised) ja Vl< 17% ehk nn lahjad. Tuhasisaldus kuivaines on piirides 5...30% ja tarbimisaine niiskus Wt = 5...15%. Kivisöe põlevaine alumine kütteväärtus 29...33 MJ/kg. Tarbimisaine kütteväärtus 20... 30 MJ/kg. Antratsiidid ja poolantratsiidid Need on kütused, mille lendosiste sisaldus Vl = 2...9%. Poolantratsiidid erinevad antratsiitidest eralduvate lendosiste mahulise hulga poolest. Antratsiitidel on see väiksem kui 220 cm3/g, poolantratsiitidel aga 220...330 cm3/g. Antratsiitide kui kõige lendosistevaesemate kütuste põlevaine koosneb põhiliselt süsinikust. Erinevatest leiukohtadest kaevandatud antratsiitide omadused erinevad vähe: niiskus on piirides 5...10%, tuhasus kuivaines 15...25% ning põlevaine
annaabi.ee 
