õigekeelest. (Massey University, 2012.) 2. Akadeemilist kirjutamist võib defineerida kui vormi tõlgendavast proosast, mis peaks olema täpne, poolametlik, umbisikuline ja objektiivne. Akadeemiline kirjutamine põhineb analüüsil – akadeemiline kirjutamine on ideede lahkamise protsess, eesmärgiga suurendada lugeja arusaamist kindla asja kohta. See kasutab deduksiivset arutluskäiku, poolametlikku kirjakeelt ja kolmanda isiku vaatevinklit(umbisiklik). Deduktiivse arutluskäigu kasutus – kirjatükisi algusosas lahatakse tees(juhtmõte) ja sellele järgnevad toetavad näited ja detailid, eesmärgiga anda edasi keerulisemad ideed arusaadavamal viisil. (Tutor Vista.) 3. „Akadeemiliste tekstide kirjutamine, nagu kirjutamine laiemalt, on õpitav oskus, mitte kaasasündinud anne. See tähendab, et igaüks saab oma kirjutamisoskust parandada
koostamise ja propageerimisega. Kohanimekorralduses on vajalikud õigusaktid olemas, kuigi mõned vajavad täiendamist või uuendamist (olemas on uus kohanimeseaduse eelnõu). Siin on rõhk praktilisel keelelisel korrastamisel, mitmed nimeliigid vajavad süstemaatilist revisjoni. Ent pisukeseks takistuseks on ka teatav õiguslik ebamäärasus nii ei ole selge, kuidas saaks uuendada ametlikku vooluvete nimestikku või poolametlikku järvede nimestikku. Ärinimekorralduses on samuti olemas õigusaktid, ent nimekorralduslikke aspekte need ei sisalda või sisaldavad lausa keelsusele kahjulikke nõudeid. Esmatähtis on seepärast nende õigusaktide kohendamine. Isiku- ja kohanimekorraldusest erinevalt ei ole ärinimede alal tekkinud ka positiivset dialoogi nimekorraldajate ja vastavate riigiasutuste vahel, ennemini võib tajuda teatavat vaenulikkust nimekorraldajate taotluste vastu. Ent
annaabi.ee 
