Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"poolagraarne" - 3 õppematerjali

Kuidas funktsioneeris keskaegne linn
2
doc

Kuidas funktsioneeris keskaegne linn

Tänastes linnades on nendest säilinud vanalinnad. Nende ümber oli aga eeslinn, kus elasid vaesemad kodanikud nagu ka nüüdisaja linnas elavad kesklinnas ja vanalinnas jõukamad kodanikud. Lisaks olid ka praegusajal osades linna ääretes kohatavad põllulapid, mis oli mõeldud linnarahvale toidu kasvatamiseks. Suurem osa vaestest linnakodanikest tegeleski oma väike maalapi harimisega, seetõttu saab väita et keskaegne linnaühiskond oli oma olemuselt siiski poolagraarne. Nii võib kokkuvõtteks öelda, et linn oli oma ühiskondlikult korralduselt keskaegses Euroopas küllalt eripärane ja ebaharilik nähtus. Linnal puudusid paljud jooned, mida me peame keskajale iseloomulikuks, samas olid ta elukorralduses elemendid, millel on sarnaseid jooni nii minevikus kui tulevikus. Anneli Müürsepp

Ajalugu → Ajalugu
39 allalaadimist
-Keskaegne ühiskond ja eluolu-
10
doc

,,Keskaegne ühiskond ja eluolu''

 Agraarühiskond  Naturaalmajandus-kõik eluks vajalikud valmistasid kohalikud talupojad või ülikute kodades tegutsevad käsitöölised.  Loonusrent-maks talupoja majapidamises toodetud toiduainete eest.  Teotöö-talupoja töökohustus mõisa heaks.  Magistraat- ehk raad ehk linnavalitsus  Raekoda- omavalitsusorgani rae ametihoone  Poolagraarne linn-keskaegne linnaühiskond  Skraa- käsitööliste põhikir.  tsunft-linna käsitööliste kutseühing kesk-ja varauusajal  Gild-kaupmeeste kutseühing kesk-ja vara uusajal.  Hansapäevad- linnade esindajate kokkutulek

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Keskaeg - erinevad perioodid
4
doc

Keskaeg - erinevad perioodid

paikkondade vahel nõrgad; *inimesed olid äärmiselt paiksed, isegi naaberkülla minek oli võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Keskaegne linnaühiskond- linnasüda- all-linn- eeslinn- linnalähedased külad. Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi.

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun