Rootsi aja lõpus sai alguse Eesti saksakeelne ajakirjandus ja rajati trükikojad Tallinnas ja Tartus 1675. a hakkas Tallinnas ilmuma saksakeelne nädalaleht Ordinari Freytags PostZeitung Gümnaasiumid ja Tartu ülikool: Euroopas olid 17. sajandi algul väga populaarsed humanismi ideed, milles rõhutati eriti teaduse ja hariduse tähtsust ja ka Rootsi kuningriigis rajati gümnaasiume ja soodustati igati ainsa kõrgkooli, Uppsala ülikooli arengut; Poolaaegne hoogne koolielu Tartus sundis Rootsi võime omalt poolt selles vallas tõsiselt pingutama Liivimaa haridusolude korraldamisel etendas suurt osa kubermangu esimene kindralkuberner Johan Skytte, kes oli olnud Uppsala ülikooli kantsler Skytte eestvõttel rajati 1630. a Akadeemiline gümnaasium Tartusse, mille õppetöö korraldus oli küllalt lähedane kõrgkoolide omale, ja 1631. a Tallinnasse (hilisem Gustav Adolfi gümnaasium) ja Riiasse juba 1631
kinnitanud, et ilmaliivimaalaste nõusolekuta ei saa midagi teha. Esialgu tunti head meelt, et rootsi kõrgaadli maad läksid riigile. Loodeti et ka neile tuleb sealt midagi, riik ei hakka ju ise peremeheks, kõik maavaldused tükeldatakse ja jagatakse uutele omanikele. Riik aga kohe peale riigipäeva otsust võetakse 1680 a maad ära, sisuliselt Liivimaal haritavast maast 1/3 läheb riigi kätte. Eriti lähvad löögi alla endised Starovskonnad. Starvoskonna termin huvitav, poolaaegne mõiste, kuid rootsi ajal kasut mõistet edasi. 1681 olukord muutub, riigil on suuremad plaanid. 1681 a algul kuningas nim Robert Lichtoni reduktsioonide eest vastavaca komisjoni juhatajaks ( Liivimaa+ Eestimaa, Saaremaal polnud reduktsioon võimalik).Lichton tuleb Liivimaale ja räägib kavatsustest, need aga ületavad piire, millest oli räägitud riigipäeval. Kuninga soov/tahe olivõtta riigile tagasi kõik läänimõisad. Sinna kuulusid ka liivimaalastele antud väiksemad maavaldused.
annaabi.ee 
