söögiks kasutanud juba väga ammustel aegadel. Õunapuu oli üks esimesi kultuurtaimi, mida hakati kasvatama, arvatavasti umbes 7000 aastat tagasi. Metsast leitud heade viljadega õunapuu seemneid külvati maha. Kuid neist ei kasvanud tavaliselt nii heade omadustega õunapuid, sest tolmlemine võis olla toimunud viletsama sordiga. Üsna peagi õppisid inimesed pookima ja silmastama õunapuudele väärtuslike õunapuusortide oksi. Nii saadi vastupidavatele pookealustele paremaid õunu kandvad oksad.Keskajal kasvatasid õunapuid peamiselt mungad kloostrite 3 juures. Sealt hakkasid õunapuusordid levima ka mõisa- ja taluaedadesse. 17 sajandist on teada juba 60 õunapuusorti. Alles 18 sajandil avastati taimede kunstliku ristamise võimalus. Nii võeti healt õunapuult õietolmu ja puistati seda teise heade omadustega õunapuusordi õitele
, mugul moodustub ja nende puhkeperiood algab lühip. tingimustes. IV 1)Puuviljandus Eestis ja tuleviku suund; · Peamised puuviljakultuurid Eestis:,· ÕUN, · Ploom, · Maguskirss, · Hapukirss Viljapuu- ja marjaaedu kokku 1146 ha: · 150 ha õunapuid, · 1,3 ha ploomipuid, · 0,3 ha kirsipuid Vanemad õunaistandused on enamikus rajatud seemikalustel. · Aastatel 1996-2000 rajati ca 85% istandikest tugevakasvulistel pookealustel. · Pärast 2000. aastat on nõrga- ja keskmise kasvutugevusega pookealustele vääristatud 96% uutest istandikest. 2)Multsimise eesmärgid: 1) mullapinna umbrohtumise vältimine, 2) mullakooriku tekke vältimine, 3) temperatuuri kõikumise vähendamine mullas, 4) mullaniiskuse parem säilitamine, 5) taimede varustamine orgaanilise väetisega, 6) mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine. Multside kasutamisega kaasnevad ohud : 1) orgaaniliste multside (männikooremults, põhk) lagundamisel kasutavad
annaabi.ee 
