proovi mõne päeva pärast uuesti). • Lõika 2–3 pungaga poogend ning säti selle alumise otsa tipp pookealusele tehtud kooreprakku. • Lükka poogend koore ja puidu vahele nii sügavale, et poogendile tehtud lõikest veel paar- kolm millimeetrit näha jääb (kui alusel koor lahti on, läheb see hästi kergelt). • Seo pookimiskoht spetsiaalse pooketeibi või tavalise kilega nii, et õhk ja vesi pookekomponentide vahele ei pääse; kõik sidemega katmata lõikepinnad kata pooke(aia)vahaga, sh ka poogendi ülemine ots. • Kui oled kõik täpselt teinud, on poogendid mõne nädalaga lehes ning esimesed õunad saad ehk juba ületuleval aastal (paljud sordid mõtlevad küll natuke kauem). Viide: https://luua.kovtp.ee/documents/105873/1600210/pookimine1.pdf/e3c273fd-371b- 449a-8977-70d96adfd6eb http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel2025_2004.html
põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale. Pistvaiade lõikamine toimub taimede puhkeperioodil. Sobivaks ajaks on hilissügis. Kui maa on sula, siis võib vaiad kohe ka ära istutada. Analoogselt pistokstega tuleb ka sügisel istutatud pistvaiad külmakerke suhtes kevadel üle kontrollida ning vajaduse korral vaiad tagasi vajutada. Kevadise istutamise puhul toimub vaiade ületalve hoidmine sarnaselt pistokste säilitamisega.