· con sordino sordiiniga mängimine · col legno löögid keeltele poogna puuosaga · gettando l'arco löögid keeltele poogna jõhvidega · flazoletid mäng ülemhelidel · vibraato pillikeele võnkuma panek randme kiire liikumisega · sul G (D, A, E, C) mängida tuleb ette antud keelel, kuigi oleks võimalik mängida samu noote teisel keelel · glissando sõrme libistamine mööda üht või kaht keelt Mängimistehnikad on poogenpillidel sarnased. Viiulil surutakse keeled vasaku käe sõrmedega vastu sõrmlauda, et saada vajalik helikõrgus, paremaga hoitakse poognat. Keele ja poogna kontaktkoht on roobi ja sõrmlaua vaheline ala, keeltega risti. Mängimine sõrmlaua lähedalt (sul tasto), roobi lähedalt (sul ponticello) Peale poogna jõhvipoolega mängimist kasutatakse vahel ka puupoolega keeltele löömist (con legno) ning sõrmedega keelte tõmbamist (pizzicato). Roobile, mis hoiab keeli, võib
orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine
orkester. Concerto Grosso- Concerto grosso (itaalia keeles 'suur kontsert') on esimene orkestrizanr. See koosneb kolmest osast: kiire, aeglane ja kiire. Concerto grosso tekkis zanrina barokkajastul. Kontsert- oli orkestrile mõeldud muusikazanr barokiajastul. Orkestri koosseisu jagamise alusel eristati kolme tüüpi kontserte. Klassikaline kontsert on teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile (3 osa) Pizzicato- heli tekitamine poogenpillidel keeli sõrmega tõmmates Rütm-(kreeka sõnast rhythmos 'vool, järgnevus') on helivältuste organiseeritud järgnevus. Rütm näitab ühe noodi ajalist pikkust teise noodi suhtes. Tempo- (itaalia keeles tempo, ladina keels tempus "aeg", "ajavahemik") on heliteose esitamise kiirus. Alates 17. sajandist märgistavad seda tähised (largo, adagio, andante, presto, allegro jt). Tempo kindlaksmääramiseks kasutatakse metronoomi. Retsitatiiv- Pool lauldes rääkimine