91695 2 4.458475 24.62679 0.00128 Error 1.08625 6 0.181042 Total 33.7131 11 F crit 4.757063 5.143253 Näide 5.8. Pauska seemlas korraldati katse, kus ühe ja sama klooni kuusepoogendeid väetati lämm fosforväetisega (P) ja täisväetisega (NPK). Kontrollala ei väetatud. Kahel järjestikusel käbiaastal: 1989/90 ja 1992/93 korjati iga väetamisvariandiga alal seitsmel poog ja leiti iga puu keskmine käbi kaal grammides. N P NPK Kontroll 1989/90 28.2 28 27 26.1 28.6 26.9 28.3 28.2 17.7 26.5 29.2 29.8 28.1 24.2 23.2 30.6 29 21.6 26.4 20 30.5 23.9 23.4 20.2 25
Kandle põhios a d e k s on kõlaka st ja sellel e tõm m atud ke el e d . Vane m at el kanneld el oli ainult 5 või 6 ke elt. S elle s s e liiki kuuluvad ka väikekann el d e k s ja setu labag a kanneld e k s kutsutud pillid. Uue m at el kanneld el võib ke elte arv ulatuda kuni pool e s aj ani. Kandlek e e l e d tõm m atak s e helis e m a sõr m e d e g a või plektroniga . Erand on hiiurootsi kannel , mida män gitak s e poog n a g a . Kannel on levinud ka soo ml a st e , karjalaste , marid e , udmurtide , lätlaste , lee dula st e ja ven ela st e hulga s. Esim e n e kirjalik tead e Eesti kandle kohta p ärine b 1579 . aasta st. Veljo Tormis e ärgitus el on Tallinna Klaverivabrik tootnud kuuek e e l s e i d väikekandl eid. Tallinna Klaverivabrik on tootnud ka krom a atilisi kandleid , kuid lõpetas tootmis e 1990nd at e algus e s .
annaabi.ee 
