Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 9 1.3. 1930ndad aastad 1930. aastaks kadus 20ndate poisilikkus. Tagasi toodi naiselikult kõrgem piht ning kleidi alumise ääre pikkus muutus taas pikemaks. Rõhutatud olid laiad õlad. Majandusliku krahhi tõttu muutus mood tagasihoidlikumaks, kuid raha puudumine ei olnud ettekäändeks koledale riietusele. Naise ülesanne oli targalt poodelda. Kiideti kokkuhoidlikke naisi, kes tulid vähesega toime. Kõige tavalisemaid rõivaid kandsid naised kodus olles. Enamik eelistas oma kleidid ise õmmelda või ümber kujundada. Unikaalseks sai ümbermähitav kleit koos krae, kitsa piha ning turritavate varrukatega (vt lisa 3). See oli hästi pestav, puuvillane ning truu 30ndate stiilile.9 Populaarseks muutusid valmisrõivad odavad ning jäigast kangast, mida leidus trükitehnika edusammude tõttu ka mustrilisi10
harjumus. Tüüpiline ostusõltlane peab enne palgapäeva veidi raha laenama. Tunnused: • Ostab pidevalt asju, mida ei vaja • Ostab nii kalleid asju, mida ei võiks enesele lubada • On sageli võlgades, sest elab nö. üle jõu • Ostmise ajal kogeb rõõmsat erutust, pärast raevuni küündivat kahetsust • Ostmise ja võlgade pärast on alalises konfliktis kodustega • Tunneb end õnnetu luuserina, kui ei saa pidevalt poodelda • Peidab oma asjatuid ja kulukaid oste nii koduste kui iseenese eest (NB! – nagu joodik pudeleid). Protsess: nauding -> pohmelus ->masendus POPAI – üleeuroopaline tarbijate ostukäitumise uuring Ostjate tüübid • Naudingu ihaleja – naudib uute asjade ostmist. Kulutab rohkem kui algselt oli plaanis • Eesmärgikindel ostja – läheb uut asja ostma ainult siis kui vaja uut osta. Ostab asju vajaduse järgi • Vastupuiklev ostja – peamiselt mehed
annaabi.ee 
