1.keiser 2.senaator 3.ratsanik 4.vabad mehed 5. vabaks lastud 6.orjad Õiguse põhimõtted: Kõik Rooma kodanikud olid seaduse ees võrdsed, neid ei tohtinud ilma kohtuta süüdi mõista ja neil oli õigus edasi kaevata keisrile endale. õigused põhinesid praktilisel kogemusel "tsirkust ja leiba" - Rooma tahvale pakuti tasuta vaatemänge ja süüa. (kõik mis roomlasel vaja on tsirkust ja leiba) Religioon Jumalad suurelt osalt üle võetud Kreekast panteon kõikide jumalate tempel pontifix maximus panteoni ülempreester Jupiter peajumal Mars sõjajumal Neptunus veejumal Juno taevajumalanna Pluto allilmajumal Janus Uste, alguse, lõppude jumal; (ainuke enda mõeldud jumal) Kristlus tekib palestiinas Levis ruttu kuna lubati kõigile ilusat elu peale surma. I. ja II. Sajand suhtusid roomalsed kristlusesse halvasti kuna selle põhimõte oli ainult ühe jumala olemasolus ning kristluses ei ohverdatud. Hiline kesririik
SPQR rooma ametlik nimi, senatus populusque romanus Senat aristokraatlik vanemate nõukogue, kes juhtis rooma riigi poliitikat Konsul vabariigi kõrgeim riigiametnik, valiti igal aastal, ül oli juhtida sõjaväge Rahvakoosolek lihtrahva võimalus osaleda riigiasjades Magistraat - riigiametnik Provints rooma allutatud alad väljaspool itaaliat Munitsiipium linna staatus, elanikud said rooma kodakondsuse Foorum turu- ja koosolekuplats Veto riigipea õigus senati suhtes Pontifix preester Augur m ennustaja Sibüll n ennustaja Latifundium - suurmaavaldus Gladiaator mõõgavõitlja, esines avalikel mängudel Amfiteater ovaalse põhiplaaniga ehitis avalikeks vaatemängudeks Term avalik saun, meelelahutuskoht Akvedukt maapealne veejuhe Kuulsaimad ehitised forum romanum, ceasari foorum, venuse ja roma tempel, colosseum, circus maximus Puunia sõjad Etruskid Rooma tekke müüt Rooma laienemine, ida ja lääne provintsid Rooma sõjavägi lk 154
juno Põhiline keisrikultuse vorm oli keisrigeeniuse austamine, tseremooniad, sünnipäevapidustused, ohvritoomine Üksikud keisrid lasid austada end, mitte geeniust Juudid olid vabastatud keisrikultusest tingimusel, et nad paluvad oma jumalalt Rooma riigi edu Riik oli jumalik kord, mis on keisrit, kui oma esindajat kohustatud austama ning keiser omakorda vastutab riigi hea käekäigu eest Pontifix Maximus ('sillaehitaja suurim') kõige tähtsam religioosne amet Rooma riigis, ülempreester; talle allusid ka teised religioossed kolleegiumid; ülesandeks vastutada/korraldada riigi religioosset tegevust Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik Vesta neitsite templis pidia alati tuli põlema, kuna see sümboliseeris riigikollet, pühapaika
annaabi.ee 
