b) Apostlite tegude raamat: Autoriks peetakse ka Luukast. o Apostel Peetruse raamat Juut. Enne oli ta nimi Siimon, oli kalur. Oli saanud eriliselt rikkaliku kalasaagi (ilmutus) ja ta seejärel otsustas ühineda kristlastega. Loobus majast ja paadist ja võttis endale uue nime Peetrus (e. kalju usk kindel nagu kalju). Tegelikutl salgas mitu korda oma usu maha. Sellest raamatust algab Paavstide ajalugu. Ta oli esimene paavst ametlikult. (Pontifikaat paavsti ametiloleku aeg. Eluaegne amet). Paavst on samaaegselt Rooma Piiskopp. Peetrus oli ka märter ta hukkati. (Peetruse rist omane rõhkpuu on all e. Peetrus hukati pea alaspidi ristil). 12 o Apostel Johannese raamat Sama Johannes, kes kirjutas evangeeliumi. Oli Jeesusele eriti lähedane isik. Ta istus püha söömajal Jeesuse kõrval. Surev Jeesus palus, et Johannes
igasuguse ametisse nimetamise Roomas (s.t et paavsti surma korral tuleb teavitada keisrit ning uue valik peab toimuma keisri heakskiidul). Kui Vigilius sureb saab ametisse keisri mees Pealgius I (556-561). Kuni 568. aastani, kuni langobardid Itaalia vallutavad, jääbki paavstitool keisri paavstitooliks. Selline suhtumine jääb paika kuni 9. sajandini, kus leiti, et kõik, mis Läänes toimub peab heakskiidu saama Idas. Gregorius Suur (elas 540-604). Pontifikaat 590-604. Laseb ehitada Roomas ümber oma vanemate paleest kloostri. Seal, esialgu askeedina, seejärel diakonina. Temast saab paavst Pealgius II nõunik ja asjur. 579-585. a viibib legaadina keisri õukonnas Konstantinoopolis. Kui Pelagius II sureb, siis valitakse Gregorius rahva heakskiidul paavstiks. Teda on ka munkpaavstiks nimetatud. Vahekord Konstantinoopoliga ei ole pilvitu. Pannakse ametisse aklamatsiooniga. Kinnitus viibib, sest Gregorius ei suhtu Konstantinoopoli patriarhi piisava auga
annaabi.ee 
