järgmine viis Mithrale lähemale. Tegemist oli salakultusega. Tugev grupiidentiteet - end kutsuti vendadeks. Jutustusena Mithra lugu säilinud pole, on ainult pildid ja saab vaid oletada. Tegemist oli kosmilise sündmusega, millel oli suur mõju maailmale. Riigiusundi mõiste on Rooma puhul problemaatiline, kuid religioon oli riigilie oluline ja ta püüdis seda oma võimu alla ka hoida. Jumalanna Vesta vesta preestritarid pidid elama rangete ettekirjutiste järgi. Pontifexi vennaskond (sillaehitaja) kõige tähtsam preestrite kollegium, eesotsas Pontifex Maximusega kõrgeim religiooni eest vastutav riigiametnik. Vesta neitsid olid ka tema käe all. Keiser sai ise pontifex maximuseks. Väga mitmekihiline religioon Roomas. Religooni mahtusid ära nii nõiakunsti ja loitsud kui ka n-ö avalikud uskumused. Cicero püüdis jumalaid mõtestada loodusnähtustena. Samuti Kybele ja teised ülevõetud jumalad.
Preestrid ja jumalateenistus Riik ja religioon olid Roomas alati väga tihedalt seotud. Roomlased olid kindlalt veendunud, et nende riigi edukus ja heaolu sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusesgt ja riigivõim pööras seetõttu jumalate austamisele suurt tähelepanu. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, pidustusi korraldati riiklike ettevõtmistena ja preestrid valiti ametisse riigiametnike kombel. Erinevate ülesannetega preestrite seas ühed tähtsamad olid 16 pontifexi (sillaehitajat või teerajajat – selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis riigi ülempreester – pontifex maximus (suurim pontifex). Pontifexide ülesanne oli kanda hoolt üleriiklike pidustuste eest ning sellega seoses pidada arvet ka kalendri ja riiklike tähtpäevade kohta. Pontifexidele lisaks määrati ametisse konkreetsete jumalate pühamute ja rituaalide eest hoolitsevad flamenid ja tuleviku ennustamisega tegelevad augurid. Enamus preestriameteid
annaabi.ee 
