masina- ja keemiatööstuse osa on suurenenud 2/3-ni. Tooraine ja kütuse väljavedajast on saanud nende märkimisväärne sissevedaja. Maavarad. Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). Energiamajandus. 7 Kohalikud kütused ja hüdroenergia rahuldavad 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud osa rahuldatakse pms sisseveetud naftaga. Naftatöötlemistehaste (La Coruña, Bilbao,
kogu Hispaania pindalast. Kagu osas kasvab kääbuspalmi (Euroopa ainus palmiliik). [9] 5.3 Maavarad Energeetilistest maavaradest toodetakse sütt (kivisütt pms Astuuria ja Leóni, pruunsütt Terueli ja La Coruña provintsides), vähesel määral naftat (põhjarannikul ja Cádizi lahes) ja uraanimaaki (Ciudad Rodrigo), metallimaakidest raua- (põhja- ja lõunarannikul), plii-, tsingi-, vase- (kõiki Sierra Morena piirkonnas) ja volframimaaki (Pontevedra provintsis), sooladest kaalisoola (Barcelona provintsis). Hispaania on maailma suurimaid elavhõbeda- (Almadén, 1500-2000 t aastas) ja püriidi tootjaid (Río Tinto, Tharsis jt, u 3 mln t aastas). [4] 12 Tenerife ja Teide vulkaan 6.1 Tenerife Pindala: 2034 km2 Pealinn: Santa Cruz de Tenerife, u 200 000 elanikku Rahvaarv: 806 000; Playa de las Americas u 10 000 el. Kõrgeim mäetipp: Teide 3718 m, Hispaania kõrgeim mäetipp