Hobuste kõrgust mõõdetakse eri maades erinevalt. Näiteks Inglismaal ja Ameerikas mõõdetakse ühikuga kämmal. Üks kämmal võrdub 10,16 cm ehk 4 tolli, meil mõõdetakse lindiga. Tänapäeval on üheks levinumaks mõõtmisvahendiks mõõtmiskepp. Hobune peab seisma tasasel maal, esi- ja tagajalad paaridena kõrvuti. Mõõdetakse turja kõrgemast punktist maapinnani. Kui hobuse turjakõrgus on 148 cm või vähem, arvestatakse ponideks, hobuseks loetakse alates 149 sentimeetrist (Briggs ja Hamilton, 2005). 2.1. Hobuste kehamõõdud Eesti hobused on väikest kasvu ja keskmine normaal kasv on hakanud aastatega kasvama. Kõige levinumad mõõdud leiad alt (Kreen, 2003): Turjakõrgus, (lühend tk) - mõõdetakse turja kõrgemast punktist mõõtepinnani; Seljakõrgus, sk - selja kõige madalamast kohast tasapinnani; Landekõrgus, lak - esimese landelüli kohalt mõõtepinnani;
jaoks esimesel etapil kõige tüüpilisemaks /Mandri-Eesti või Saaremaa/ märad 16) A) Eesti hobuse aretuses kasutati 1921-37 Soome täkke, need täkud mõjutasid eesti hobust kolmel moel: a) kõrgem turi b) tõid raudjat värvust sisse c) valged märgised *a) eesti hobust lubati 1973-2000 ristata temast suuremate hobuste saamiseks araabia tõugu täkkudega *b) temast väiksemate (tk 120cm) saamiseks lubati samal ajavahemikul eesti märasid paaritada setlandi täkkudega *c) ponideks nimetatakse kuni 148 cm turjakõrgusega hobuseid 17) a) tori tõu esiisaks on norfolki-roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman b) ta on Torisse toodud Poola mõisast , ta oli Toris kasutusel 1890-aastatel c) tori tõu täiustamiseks saabusid 1937.a Saksamaalt 3 täisverd araabia täkku ning Soomest ja Peterburgist 3 soome tõugu täkku. d) eesti raskeveohobuse täienduseks toodi 1920/30ndatel Eestisse ardenni tõugu täkke.