muutused. King ja Wilson püstitasid hüpoteesi Inimlaste fülogeneesis on toimunud ontogeneesi juhtivate geneetiliste regulatsioonisüsteemide kiirenenud muutumine võrreldes struktuurgeenide evolutsiooniga. Molekulaargeneetilised uurimised viimase aastakümne jooksul on tuvastanud loomariigis mitmeid arengugeenide perekondi. Nendest tuntuim on homeoboxgeenide süsteem. Inimese neoteensuse kujutlus lähtub kahest ilmsest tõigast 1) juveniilsete pongiidide kolju silmatorkav sarnasus täiskasvanud inimese omaga 2) selle sarnasuse kadu pongiidide ontogeneesi käigus koljuosade allomeetrilise kasvu ja arengu tõttu näokolju oluliselt kiirem ja ulatuslikum kasv võrreldes ajukoljuga. Noor orangutan sarnaneb suuresti inimlapsega, kuid siis jätkub teisttüüpi (allomeetriline) areng, mis põhjustab suured erinevused inimesest. E. Geoffroy SaintHilairekasutas esimesena inimese kohta mõistet arengupidurdus.
+------------------------------- HYLOBAT -------------------------------+ Neist skeemidest järeldub inimlaste väga hiline (pongiidne või protopaniidne) divergeerumine inimahvidest, mis on vastuolus traditsiooniliste ja üldtunnustatud käsitlustega. Võrrelnud geneetilisi distantse hominoidide vahel ja teistes imetajate taksonites esitasid USA teadlased eesotsas M. Goodman'iga (1976) hominoidide fülogeneetilise klassifikatsiooni. Selles süsteemis puudub pongiidide sugukond, hominiidide sugukonna mõiste on oluliselt ümberhinnatud ja inimese taksonoomilist taset inimahvide suhtes on järsult alandatud. Ülemsugukond Hominoidea jaotatakse kaheks sugukonnaks -- Hylobatidae ja Hominidae. Hominiidide sugukonnas eraldatakse kaks alamsugukonda -- Ponginae(sisaldab perekonna Pongo, orangutan) ja Homininae (perekonnad Gorilla, Pan ja Homo). On väga võimalik, et see taksonoomiline süsteem kajastab tõelisi fülogeneetilisi suhteid hominoidide vahel,
annaabi.ee 
