Julius Caesar Gaius Julius Caesar Octavianus Augustus oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta muutis Vana-Rooma ajaloo suunda. Ta elas 100 eKr. Kuud, millal Caesar sündis, hakati hiljem nimetama juulikuuks. Juba noorena oli ta väga andekas ja julge mees. Tema perekond oli rikas ja seega sai ta väga hea hariduse. 18-aastaselt abiellus Caesar Cornelia Cinnaga ja pärast tema surma Pompeiaga. Caesaris kasvas huvi poliitika vastu ja järk-järgult hakkas ta oma võimu suurendama. Selleks tegi ta kõik, et inimeste poolehoidu võita. Caesar jagas vaestele leiba, toitu ning raha ja korraldas neile lõbustusmängusid. Varsti sai temast ülempreester (pontifex maxsimus) ja see tähendas ka tema isiku puutumatust. See oli tema poliitika algus. Kolm konkureerivat väejuhti ja riigimeest Roomas Crassus, Pompeius ja Caesar sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt lubasid üksteist toetada
ajal 18-aastane ja Pompeia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega.
Kui Lucius Cornelius Sulla sai diktaatoriks, käskis ta Caesaril Corneliast lahutada, kuid ta keeldus sellest ning ta muutus Sulla põlualuseks, Pääses ainult eestkoste tõttu. Caesari poliitilise tegevus algas pärast Sulla surma ( 78 eKr. ) Ta astus vastu Sulla pooldajatele, keda süüdistati väljapressimises. 74. eKr võitles ta Mithridatesega ( Pontose kuningas ). 68 eKr oli ta kvestor ( Vana - Rooma rahandusametnik ). Pärast Cornelia surma, sõlmis ta teise abielu Sulla lapselapse Pompeiaga ( 67. eKr ). 65.eKr korraldas ta ediilina ( Vana - Rooma vabariigi kõrge riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. ) luksuslikke vaatemänge ja laskis taastada Mariuse ( Gaius Marius ehk Marius (157 eKr 16. jaanuar 86 eKr) oli Vana-Rooma riigimees ja sõjaväelane. ) kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63. eKr sai ta pontifex maximuseks. ( ülempreestri tiitel ) Kui Lucius Sergius Catilina ( oli Vana-Rooma poliitik, kes on tuntuks
usundilookursusel tutvunud. Sellegipoolest sain raamatut lugedes teada palju uutki. Näiteks ei teadnud ma seda, et homoseksuaalsus oli levinud meeste seas ammu enne meid. Näiteks Caesari kohta on kirjutanud autor nii: ...Rooma tagasi tulnud, pühendus ta poliitikale ja naistega amelemisele. Ta oli kena mees, kuid tundis muret oma hõrenevate juuste pärast. Kui tema esimene naine Cornelia suri, abiellus ta Sulla lapselapse Pompeiaga. Et see oli puhtalt poliitiline abielu, ei kohkunud Caesar tagasi sõlmimast tolle aja moe kohaselt suhteid paljude mõlemast soost armukestega, nii et Curio ütles tema kohta: omnium mulerium vir et omnium virorum mulier (kõikide naiste mees ja kõikide meeste naine). Lisaks sellele on raamatus veel kirjas, et Leonardo da Vinci kutsuti aadlikogu ette, kus teda süüdistati homoseksuaalsetes suhetes, kuigi homoseksuaalsus oli Itaalias tol ajal laialt levinud
vabastamine. Nero- sünninimi Lucius Domitius Ahenobarbus oli Rooma keiser, kes lõpetas elu enesetapuga 3. Kirjuta 7 olulist fakti Caesari elust, tegevuset, surmast. (Aeg) Gaius Julius Caesar elas 13. juuli 100 eKr – 15. märts 44 eKr. Ta oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Caesar abiellus 84 eKr Corneliaga olles ise 18-aastane ja tüdruk 13-aastane. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Triumviraadi toetusel valiti ta 59 eKr konsuliks. Konsulina saavutas ta senati vastuseisust hoolimata kahe veteranide ja vaeste kodanike huve kaitsva agraarseaduse kehtestamise. Caesar lahutas end Pompeiast ja abiellus kolmandat korda 58 eKr Piso tütre Calpurniaga, oma tütre Julia andis ta naiseks Pompeiusele
sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Poliitilist tegevust alustas Caesar pärast Sulla surma 78 eKr. Ta astus Sulla pooldajate vastu, keda süüdistati väljapressimises. 74 eKr võitles ta Mithridatesega. 68 eKr oli ta kvestor. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. Kui Lucius Sergius Catilina riigipöördekatse nurjus, kaitses Caesar senatis vandenõulasi. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega.
nõudnud abielu naisega, kes on sündinud konfarreeritud abielust (pühalik abiellumisviis). Caesar abiellus 84 eKr Lucius Cornelius Cinna tütre Cornelia Cinna nooremaga. Caesar oli sel ajal 18-aastane ja Cornelia 13-aastane. Kui 82 eKr sai Cinna vastane Lucius Cornelius Sulla diktaatoriks, siis käskis ta Caesaril end naisest lahutada. Caesar keeldus ja muutus sellepärast Sulla põlualuseks. Ta pääses ainult eestkoste tõttu. Teise abielu sõlmis Caesar Sulla lapselapse Pompeiaga 67 eKr, aasta pärast esimese naise Cornelia surma. Poliitikaga hakkas Caesar tegelema alles pärast Sulla surma, kaitstes plebeide huve. Ta korraldas 65 eKr ediilina luksuslikud vaatemängud ja laskis taastada Mariuse kujud. Niimoodi saavutas ta rahva poolehoiu. 63 eKr sai ta pontifex maximuseks. 62 eKr oli ta praetor urbanus ja järgmisel aastal Lõuna-Hispaania asehaldur. Aastal 60 eKr moodustas ta I triumviraadi Marcus Licinius Crassuse ja Pompeiusega