8. Nii ahjudel, seinadel kui ka laes on väga palju voluute, konsoole.Nendel on kujutatud erinevaid pilte või mustreid. Ahjud on valge-sinised. 9. Lossi tagafassaadi muutes ehitati juurde banketisaal, selle ühte otsa presidendi söögisaal ja teise otsa talveaed (kasutatud ka orkestri-ruumina); Sellega lõhuti ära lossi peasaalile 1820. aastate algul juurde ehitatud veranda. Vana veranda vundamenti sisustati (poolümar) garderoob Banketisaali ja selle trepi alla, rajati pommivarjend lossi maapoolse tiiva kolmas korrus muudeti presidendi korteriks: raamatukogu (intarsiatehnikas seinapaneelidega) + elutuba + magamistuba + vannituba + külalistetuba. teise korruse merepoolsesse otsa (algsesse Peeter I kabinetti ja garderoobi) kujundati eesti rahvuslikus stiilis toad. Kavandite autor Olev Siinmaa (tuntud eelkõige kui Pärnu Rannahoone ja funktsionalistlike villade arhitekt) 10
ümber ehitatud praeguseks teenijatemajaks. Esimese põhjendusena tsiteerin Raul Vaiksoo 1999. a. projekti: "Ootamatud on teenijatemaja ja valitsejamaja väga paksud müürid (kohati paksemad kui peahoonelgi) ning nende all olevad võimsad keldrid. Tegemist võib olla mitme ehitusjärgu või ümberehitustega (nt teenijatemaja tegelikult klassitsistlik fassaad on samas "mahutunnetuslikult" barokne)." Teenijatemaja keldrisse oli ette nähtud 1979. aasta projekti järgi rajada pommivarjend. /Treikelder, joonis 3/ Müüride paksuse pärast pidas Lembit Odres üheks Kolga torni tõenäoliseks asukohaks just teenijatemaja, aga mitte peahoonet. Teine põhjendus on, et Jacob De la Gardie tellis 1623-42 ehituste ajal ehitusmeistritelt varemete ja mingi vundamendi lammutamise, kuid ei tellinud kasutuseloleva elumaja lammutamist. Kolmas põhjendus on oletatavalt keskaegne müürijupp teenijatemaja küljes (vt lk 16)
annaabi.ee 
