Kärgatusi kostis nii rohkesti ja sageli, et 1994. aasta algul saabus Rootsist politseinike, aitamaks eestlastel korraldada parvlaeval Estonia pommihäireõppusi. Saksa uurijate andmeil teadsid Eesti ja Rootsi valitsusasutused Estonia pommiähvardustest; viimane neist tehti 27. septembril, parvlaeva viimase lahkumise päeval. Seetõttu oli sõna ,,pomm" katastroofi järel paljude inimeste mõttes. Peaminister Laar aimas räpast mängu. Ka JAIC'i esimees Andi Meister ei välistanud pommiplahvatust. Parvlaeva operaatorfirma ,,Estline" Eesti-poolne direktor Johannes Johansen ütles ajakirjanikele: ,,Eelmisel aastal teatati väga ebamääraselt, et Läänemerel võib juhtuda õnnetus... Meie reageerisime agaralt, väga agaralt, informeerisime kolleege ja kindlustasime valvet. Ma ei tea, kas see oli kellegi rumal nali." Eesti Stockholmi suursaatkonna töötaja Ats Joorits astus sammukese kaugemale. Ta ,,avaldas sadamas kuuldud sensatsioonilise uudise: väidetavalt oli laevapardal pomm
Pärast rünnakuid keskendusid inimesed kodusele elule ja veetsid aega oma perekonnaga. Lisaks suurenes kirikute külastatavus ja patriotismi väljendamine. Raadiojaamad eemaldasid teatud laulud oma listidest ja televisioonis, telesarjades, filmides ja kirjanduses on tihti kajastatud terrorirünnakute järelmõjusid. https://www.youtube.com/watch?v=Cnht6NCDtJI 9/11 10 fakti. Brüssel 2016. aasta 22. märtsi hommikul toimus Brüsselis kolm koordineeritud pommiplahvatust: kaks Brüsseli lennujaamas Zaventemis ning üks Brüsseli metroo Maelbeeki metroojaamas. Rünnakutes hukkus 32 tsiviilisikut ning kolm enesetaputerroristi, üle 300 inimese sai vigastada.Terrorirünnakute eest võttis vastutuse ühendus Islamiriik. Tegu oli suurima hukkunute arvuga terrorirünnakuga Belgia ajaloos. Belgia valitsus kuulutas järgnevad kolm päeva leinapäevadeks. Brüsseli lennujaam Kell 7.58 toimus Brüsseli lennujaamas Zaventemis 10-sekundilise vahega kaks plahvatust,