sellega seotud probleemidest. Juhtusin lugema delfi koduleheküljelt mitmeid juhtumeid, kus õpilased kirjeldasid, kuidas neid on kiusatud. Seda oli kurb lugeda ja järele mõeldes meenusid mulle mõned õpilased meie koolist, kes samuti armastavad teisi õpilasi kiusata ja mõnitada. Olen lugenud, et füüsiliseks vägivallaks loetakse koolikaaslase asjade võtmist, nende lõhkumist ja määrimist, peksmist ja raha ning asjade "pommimist". Vaimseks vägivallaks peetakse norimist, kaaslase mõnitamist, eiramist, tema kohta laimujuttude levitamist ja ähvardamist. Ise olen märganud, et tavaliselt kiusatakse uusi õpilasi. Lapsi, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi, on paksemad, kuid ka neid kellel läheb õppimine väga hästi. Lapsi, kes on füüsiliselt teistest nõrgemad, kellel on madalam enesehinnang ja neid, kes on pärit vaesemast perekonnast. Ma olen tähele pannud,
kommertstulu saamiseks. Lastega kaubitsemine nende seksuaalse ärakasutamise eesmärgil on tõsine ja pidevalt kasvav probleem. Lääne- Euroopa riigid on nüüdisajal kujunenud sellel "ärialal" peamiseks transiitteeks või sihtpunktiks. (Taskinen, 1989,15). S. Taskinen on kirjeldanud kõrvuti varem toodud (ning järgnevates peatükkides esinevaid) vägivalla definitsioonidega ka sotsiaalmajandusliku vägivalla esinemist, mille aktiivseks vormiks peab ta raha pommimist ning elukoha sobimatust (elamukvartalis puudub lastel mängukoht) ja passiivseks lapse hooletussejätmist (Ibid,15). Iga eelnev definitsioon sisaldab endas nii kahju kui ka vastutust tekitatud kahju eest. Praktiline definitsioon võib varieeruda olenevalt sellest, milline on sekkumise eesmärk. Seepärast ei tohiks üllatada, et politseinikud, meditsiiniõed, arstid ja sotsiaaltöötajad kasutavad erinevaid väärkohtlemise
annaabi.ee 
