Miks laps tänavale satub? Enamasti on põhjuseks tõrjutus pere, sõprade, kooli jt poolt. Tõrjutus omakorda on kuhjunud probleemide ja riskitegurite tulemus. perekonna vaesus, vanemate lahutus, ühe või mõlema vanema vangistus, suhtlemisvaegus kodus, keerulised suhted vanavanemate, õdede ja vendadega, kehaline ja psüühiline vägivald kodus, lapse tahte pidev allasurumine, narkomaania, hüperaktiivsus ja agressiivsus, ühiskonnavastased teod (varastamine, pommimine, huligaanitsemine), halvad kaaslased, madal õppeedukus koolis, püüd pääseda vabadusse. Tänav on lapsele ohtlik Tänavalast varitsevad paljud ohud. Temagi vajab ellujäämiseks toitu, rõivaid ja peavarju. Nende hankimisel on kerge sattuda kuritegelikule teele. Õiguserikkumisi ei panda aga toime mitte ainult selleks, et ära elad a, vaid ka siis, kui üleliigsele energiale mujalt rakendust ei leita. Noorsoopolitsei andmetel kasvab alaealiste kurjategijate ja nende sooritatud kuritegude
hilja. Kõige suurem oht koolivägivalla ohvriteks on sattuda tavaliselt kas uutel õpilastel, kes piisavalt kiiresti ei kohane, psüühiliselt nõrgematel õpilastel, tüsedamatel, prillidega ja teistel veidi erinevatel kaasõppijatel. Koolivägivalla alla kuulub norimine, mõnitamine, asjade ära võtmine, nende lõhkumine ja määrimine, eiramine ja laimujuttude levitamine, vägivallaga ähvardamine, peksmine, raha ja asjade välja "pommimine". Vanemad peaksid asjasse täie tõsisusega suhtuma, ja asjasse sekkuma juba siis, kui laps üritab hommikuti end tihti kooli minemisest eirata, tuues ettekäändeks, et enesetunne on halb või et pole olulisi tunde, et kooli minna. Kui laps koolivägivalla all kannatab siis peaksid vanemad sellest esimesena aru saama. Nad peaksid tundma oma last läbi ja lõhki ning tajuma juba eemalt, et nende lapsega ei ole kõik korras. Lapsevanem peaks toimima arukalt ja läbimõeldult
Kes kiusavad? Mida teha, kui oled langenud kiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Näpunäited õpetajatele Mis on koolivägivald? Koolivägivald on oma klassi- või koolikaaslase: 10 · norimine, mõnitamine; · asjade äravõtmine, nende lõhkumine ja määrimine; · eiramine ja lapse kohta laimujuttude levitamine; · vägivallaga ähvardamine; · peksmine; · raha ja asjade "pommimine". Kellel on suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks? · uutel õpilastel; · lastel, kellel on tervisega probleeme, kes kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad; · lastel, kellel õppimine läheb väga hästi, aga kes on füüsiliselt teistest nõrgemad; · lastel, kellel on madalam enesehinnang; · lastel, kes on pärit vaesemast perekonnast. Kes kiusavad? · sageli need lapsed, keda ennast on kiusatud kas kodus, lasteaias või nooremas
annaabi.ee 
