seeduv energia, metaboliseeruv ehk ainevahetuslik energia, netoenergia. Koguenergia on mõõdetav soojusega, mis eraldub sööda orgaanilise aine täielikul põlemisel. See nn põlemissoojus on füüsikaline suurus, mis ei sõltu loomast, kes seda sööta kasutab. See kogus energiat on talletunud sööda orgaanilises aines. Koguenergiat saab kõige täpsemini määrata söödaproovi põlemisel vastavas seadeldises, mida on hakatud kutsuma kalorimeetriliseks pommiks. Mõõdetakse ära põlemisel vabanenud soojuse hulk. Igal orgaanilisel ühendil on oma konstantne põlemissoojus. Et söötade peamiseks orgaanilisteks ühenditeks on proteiin, toorrasv ja süsivesikud (toorkiud, tärklis, suhkrud jt.), siis on püütud määrata nende keskmist põlemissoojust. Kasutatakse söötade energiasisalduse väljatootmisel Kellneri Instituudi (Saksamaa) teadlaste poolt saadud põhitoitainete põlemissoojuse arve.
käitu alati sümpaatselt inimese organismi säästlikkuse seisukohalt. Loodus on andnud ülihaprad võimalused inimesele selleks, et tasakaalustada sümpaatilise närvisüsteemi agressiivsust organismis. Ajukoor, omades pidurdavat võimet meie impulsside ja instinktide pärssimisel emotsionaalses ajus, teeb inimesest küll olevuse, kes kohaneb paremini ümbruskonnaga (tänu intellektile), kuid muudab meie organismi viitsütikuga pommiks, vaenlaseks meie enese sees. Parasümpaatilist närvisüsteemi (pidurdavat poolt) tuleb kogu elu treenida, liikudes palju, toitudes õigesti, andes enesele ja oma perele rõõmsaid koosolemise päevi, puhates korralikult, tarbides vähem alkoholi. Õppige kuulama oma keha palveid, ja täitke neid ! 19 KASUTATUD KIRJANDUS Elenurm. T. jt. 1997. Stressi teejuht. Kuidas saada lahti liigsest pingest? Tallinn Mehilane. L. 1997
annaabi.ee 
