keskajal asus vb Nigulistes nt Matteuse kabelis või dominiiklaste kloostri ristikäigus 1. pilt on meil kantsli luukere, aga Lübecki oma algas torupilli mängiva skeletiga Notke Niisama LOOMING: suures osas täpselt määratlemata. 3 tööd on dokumentaalselt mainitud: triumfirist 1477, taani altariretaabel 1479 ja pühavaimu retaabel 1483, teised tööd on talle omistatud stiili põhjal. kuulsaim hiliskeskaegne kunstnik, töötas peamiselt Lübeckis u. 1440 paiku oli Pommerimaal. 1467 Lübeckis nimetu meistrina, ta oli oma töökoda ja oma sellid. õpiaastate asukoht teadmata. vb madalamaades. sest madalmaade mõju on ta loomingus.. Lübeckis saab Notkest kuulus meister: tal on suur töökoda, kus tehakse maali- ja puunikerdustöid Ta kuulus levib väljapoole ja tuleb tellimustöid nii Taanist kui Rootsist + Tallinnast TÖÖDE ERILISUS tohutult suured ei olnud kinni stereotüüpides uuendus: mitmekesine materjali käsitlus+lisamaterjaid nt
20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9000 meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. 2.3Sõjategevus Taanis ja Preisimaal Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolini saart. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja- Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 000 või 14 000 mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke
20. augustil 1709 marssisid Saksi väed jälle Poolasse sisse. Rootsi väed (9 tuhat meest) tõmbusid tagasi Szczecinisse ja Stralsundi. Stanislaw I Leszczyski põgenes välismaale. Samal aastal (1709) asusid ka Poola ja Taani jälle Rootsiga sõdima. 28. juunil 1709 uuendasid Taani ja Saksi oma liidulepingut. Sõtta sekkusid ka teised riigid. Hannoveri kuurvürstiriik esitas pretendeeris Bremenile ja Verdenile. Preisimaa tahtis allutada Rootsi alasid Pommerimaal: Szczecinit, Usedomi saart ja Wolinit. Ka Venemaa ründas Rootsi valdusi Põhja-Saksamaal. Novembris 1709 hõivasid taanlased 10 tuhande või 14 tuhande mehega Skåne. See oli üks raskemaid sõdasid, mida Taani oli pidanud. Kiiresti vallutati ka Blekinge. Kuid kindral Magnus Stenbock lõi 28. veebruaril Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Kopenhaagenis möllas samal ajal katk, millesse suri umbes kolmandik elanikke
annaabi.ee 
